Eesti Kirikute Nõukogu täitevsekretäri assistent pastor Ruudi Leinus ütles Eesti Päevalehele, et Eesti 300 kirikust vajab lähiaastatel remonti 191. "Esialgsete arvutuste järgi on selleks riigi eelarvest tarvis üle 500 miljoni," ütles Leinus. "Raha jagatakse aastate peale ära ning kümne aasta jooksul peaks kirikud korda saama."

Leinuse sõnul on olukord väga nukker, sest tegemist on kultuuriväärtustega, mis eelmise riigikorra ajal unustusse jäeti.

Projekti elluviimiseks kutsus valitsus kokku vastava komisjoni, mis otsustab, millised kirikud esmalt raha saavad. Järgmisel aastal luuakse veel üks komisjon, kes hakkab kirikute olukorda kontrollima, et raha jaguneks otstarbekalt.

Palamuse Püha Bartholomeusi kirik on üks, mis kuulub esmajärjekorras remonditavate pühakodade hulka. Koguduse juhatuse esimehe Arne Tegelmanni sõnul on nad seni raha saanud muinsuskaitselt ning ligi kahe miljoni krooni eest on kirikul vahetatud katus. "Meile oleks väliste tööde lõpetamiseks tarvis veel 200.000 krooni, kuid kui maakonnas ringi vaadata, leiab räämas kirikuid küll ja küll," ütles Tegelmann.

Eesti kirikute taastamise programmile lisaks on eraldi Tallinna kirikute taastamise programm, mida rahastab linn. Pealinnas vajavad esmajoones rahasüsti Püha Simeoni kirik ning Ahtri tänava Hanna kirik.

Siseministeeriumi usuasjade osakonna juhataja Ilmo Au sõnul on valitsus programmile põhimõttelise nõusoleku andnud. "Esitame kultuuriministeeriumile küll rahataotluse, kuid programm kinnitatakse ilmselt aasta lõpus ning järgmise aasta eelarve rahaga ei saa arvestada," ütles Au.

Kirikute nõukogu täitevsekretäri Eerik Jõksi sõnul ei tähenda programm vaid jumalakodade restaureerimist, vaid ka kirikute integreerimist igapäevasesse ellu. "Järgmise aasta märksõnaks on kirik ja muusika. Taolised projektid toovad inimesi kirikutesse mitte ainult jumalateenistuse ajal, vaid ka muul põhjusel," ütles Jõks.