“Kogu see teema on kogudustele üks paras šokk,” avaldas Eesti Evangeelse Luterliku kiriku (EELK) Laurentiuse koguduse õpetaja Anti Toplaan. “Keegi ei ole teadlikult või pahatahtlikult mingit seadust rikkunud,” nentis ta ajalehele Meie Maa.

Musta majutusäri kahtluse alla seadis teema tõstatanud turismitalupidaja vähemalt kuus Saaremaa kirikut, kus tema andmeil on võimalik ööbida või telkida ning seda mitte tasuta, vaid raha eest.

Et mõned kirikud ööbimist võimaldavad, Laurentiuse koguduse õpetaja ei eitanud, ent tegu pole tema sõnul kirikute põhitegevusega, ammugi mitte konkurentsi pakkumisega majutusasutustele. “Tegu on suuresti väärarusaamaga sellest, mida kogudused teevad,” rõhutas Toplaan ja lisas, et koguduste juures olevad majutuskohad või öömajad ei toimi samadel alustel, mis tavalised majutusasutused või turismitalud.

Eesti Kirikute nõukogu projektist “Teeliste kirikud” leiab Toplaane sõnul tõepoolest kirikuid, kus on võimalik öömajale saada. Saare maakonnas puudutab projekt Kihelkonna pastoraati, Valjala kiriku pastoraati, Püha kogudust ja Püharisti külalistemaja.

Ent programm on Toplaane sõnul siiski mõeldud kirikute ja koguduste vaheliseks suhtluseks, kus palverändurid või kirikute sõpruskogudused saavad pühakoja territooriumil näiteks leerilaagri ajal telkida või ööbida.

Võõraste juhuslike inimeste vastuvõtmisest, kes ei oska kiriku keskkonda hinnata, pole kogudused huvitatudki. “Kui inimene tänavalt küsib kirikult majutust, mis võib olla väga erandlik nähtus, ning kirik leiab, et tal on selleks võimalus, siis ei saa öömaja eest raha küsida.

Küll võib inimene teha ööbimise eest soovitusliku annetuse, mis läheb sel juhul koguduse toetamiseks. Annetused on aga kõik sendi täpsusega kiriku avalikus raamatupidamises kirjas, need omakorda on avalikud,” selgitas Toplaan.

Ühtlasi märkis ta, et inimeste majutamine kirikute juures pole keelatud, ent kogudused ei tegele sel juhul äriga, vaid inimeste aitamisega.