Nimelt tuleneb kirikute nõukogu probleem pakilisest murest. Ukraina Kreeka-Katoliku kogudusel puudub preester, sest Eesti sisserände piirarv kolmandatest riikidest pärit kodanikele on tänavuseks täis.

"Leiame, et lahenduste leidmine oleks usuvabaduse realiseerimise tagamiseks äärmiselt oluline. Nii on näiteks EKN-i liikmeskirikute koosseisus teatud kogudusi, millede liikmeskond põhineb ühel konkreetsel rahvusel või riitusel ning Eestis ei ela sellesse rahvusse kuuluvaid või selle riituse vaimulikuna tegutsemise õigust omavaid preestreid. Sellise koguduse näitena võib tuua Rooma-Katoliku Kiriku struktuuri kuuluva idariituse koguduse – Ukraina Kreeka-Katoliku koguduse Tallinnas.

Sellesse kogudusse kuuluvad ukraina rahvusest katoliiklased ning alates Eesti iseseisvuse taastamisest on selle koguduse preestrid olnud Eestisse kutsutud Ukrainast, tavaliselt mõneks aastaks, kuni nad siirduvad tagasi Ukrainasse ning sealt lähetatakse Eestisse teenima uus preester," seisab pöördumises.

"Just selline preestrite vahetus selles koguduses on aset leidnud käesoleva aasta kevadel. Vastavalt kanoonilisele õigusele võib nendel idariituse preestritel olla ka perekond ning nii, nagu nüüdseks Eestis töö lõpetanud preestril olid siin kaasas abikaasa ja kaks last, on abikaasa ja kaks last ka vastselt Eestis tööd alustanud preestril.

Seega ei suurenda selline rotatsioon ei konkreetselt antud juhul ega ka tavapäraselt, kui toimuvad muudatused kogudustes või kloostrites, Eestis viibivate kolmandatest riikidest pärinevate välismaalaste arvu. Paraku ei olnud aga võimalik preestrile elamisluba taotleda, kuivõrd käesoleva aasta sisserände piirarv oli juba täitunud".

Selliseid näited on ka teistel kirikute nõukogu liikmetel. Näiteks pole saanud Eestisse tulla paar munka või nunna, keda on kombeks kloostrites roteerida. Kuna aga kvoot täis on, siis on jäänud rotatsioon toimumata.

Kirjaga tehakse ettepanek välismaalaste seaduse täiendamine, nii, et vaimulikud ei oleks seadusandluses käsitletud kui Eestisse töösuhte tõttu tulevad inimesed. "Kuivõrd munkade ja nunnade suhe kloostriga ei ole olemuslikult kindlasti töösuhe, võiks olla üks teoreetiline võimalus ka see, et vaimulikud, mungad ja nunnad viiakse välja "elamisloa töötamiseks" regulatsioonide alt".