Varemetest leidsid töömehed 14 hästi säilinud münti, millelt võis lugeda välja aastaarve 1852, 1859, 1861, kirjutas Järva Teataja.

“Münte puhastame ise, kuid klaaspudeli ürikuga saadame Tartu ülikooli raamatukogu raamatute restaureerimise osakonda, kus on võimalik seda taastada,” selgitas Järvamaa muuseumi direktor Tiiu Saarist. “Siis saame ka teada, mis sinna on kirjutatud.”

Lammutustöid nägema sattunud Järvamaa muuseumi teadur-pedagoog Helve Huttunen oli nördinud, et nii huvitava ehitise varemed aetakse lihtsalt kopaga kokku, ilma et neid oleks põhjalikult uuritud. “Siit võib leida veel mõndagi huvitavat, seda näitavad ka müürist leitud vana ürik ja segust välja pudenenud 14 vanaaegset Vene münti,” põhjendas ta.

Teaduri meelest oleks enne töö algust pidanud kutsuma varemeid uurima arheoloogid ja püüdma varemeid säilitada.

Ühenduse Weissenstein juhatuse liige Rainer Eidemiller teadis öelda, et 1863. aastal ehitas Peterburi kaupmees Russanow Vallimäele puidust õigeusukiriku.

“See kirik oli pikka aega Eestis ainulaadne ja erines teistest 19. sajandi teisel poolel ehitatud õigeusukirikutest kui bütsantsi stiilis puitehitis,” selgitas Eidemiller. “Vanad inimesed räägivad, et see kirik oli kaugele näha, see oli osa Vallimäest.” Kirik põles 1993. aastal.

Paide linnavalitsuse kommunaalinseneri Tiina Kivila kinnitusel andis muinsuskaitse ümberehitustööde kavandile loa juba 2001. aastal. Kivila teada on varemeid uuritud. “Varemed olid avariiohtlikud, keldriruume katvad puittalad olid mädanenud,” lisas ta.

Linna eelarvesse selleks aastaks kavandatud ligi 108 000 krooni eest ajab Ilus Aed täis keldri, tasandab kivimüüri 45 sentimeetri kõrguseks ja paigaldab sinna istumiseks lauad.

Kivila ütlusel istutatakse varemete juurde müüritist järgivalt põõsasmaran, platsi keskele tuleb muru.

Kivila ütles, et kolmapäevane leid töid ei peata, sest põhjalikemaks uuringuteks polevat linnavalitsusel raha. “Kui tööde käigus midagi leitakse, anname selle muuseumile,” lausus ta. “Ega varemeid kahjustata, betooni ju midagi täis ei valata.”

Muinsuskaitseameti Järvamaa vaneminspektor Aino Pung ütles, et tema ametisoleku ajal pole keldrit küll põhjalikult uuritud. “Küllap tehti seda siis, kui kirik rohkem kui 140 aastat tagasi Vallitorni edelabastionile ehitati,” märkis ta.

Pung, kes viibib reedeni koolitusel, palus kuni tagasitulekuni linnavalitsusel lammutustööd peatada. “Tahan kõik oma silmaga üle vaadata ja otsustada, mis edasi saab,” põhjendas ta.