Kirde-Pärnumaa ühineb vaevaliselt

Märtsis algatatud ühinemisettepaneku osalised viis valda jõudsid läinud nädalal nii kaugele, et otsustasid tellida ERKASilt analüüsi, mis hakkab kokku võtma ühinemise plusse ja miinuseid.

Sellest päevast, kui Kaisma vald võttis vastu Järvakandi ettepaneku algatada ühinemisläbirääkimised ja esitas ettepaneku veel kolmele omavalitsusele — Tootsile, Vändra alevile ja Vändra vallale –, on möödunud viis ja pool kuud, kirjutab Pärnu Postimees.

Tuleva aasta aprillini on aega veel seitse kuud, siis peaksid neis omavalitsustes olema tehtud nii ühinemisel nõutav analüüs, rahvaküsitlus kui ette valmistatud ühinemisleping. Juhul, kui nad soovivad ühe omavalitsuse moodustada tuleva aasta kohalikeks valimisteks.

Raskeim pähkel on Järvakandi ja Kehtna valla sassis suhted. Järvakandi ja Kaisma ühinemiseks peaks Järvakandi rõngasvald Kehtna loovutama osa oma küladest. Sealse meelsuse peab välja selgitama külaelanike küsitlus.

Läinud nädalal istusid kõik ühinemist arutavad omavalitsused, sealhulgas Kehtna valla juht Vändras koos, ütlesid välja oma seisukohad ja arutasid Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutuse (ERKAS) juhatuse esimehe Jüri Roosi ja veel hiljutise regionaalministri, nüüd ERKASi juhatuse liikme Vallo Reimaaga, kuidas ikkagi teha analüüsi, mis ei kaasaks mitte ainult valdade juhte, vaid tooks välja, millist kasu või kahju annaks ühinemine rahva tasandil igas eluvaldkonnas.

“Et nüüd pakkusid kõik oma visiooni, ütlesid ERKASi esindajad, et asi läks tunduvalt keerulisemaks, kui nad alguses arvasid. Nad läksid koju mõtlema ja pakuvad siis stsenaariumi,” kirjeldas üks kohtumisel viibinuist, Vändra alevivanem Toomas Sonts.

Sonts märkis, et ilmselt alustatakse haridustöötajate ja teiste oma valdkonna spetsialistide ümarlaudadest, et tuua nad kõigepealt ühe laua taha kokku, sest seni on ühinemist arutatud ainult juhtide tasandil, kuid tegelikke töötegijaid pole kaasa haaratud.

Seda, kas omavalitsuste ühinemine on perspektiivikas, arutati ka läinud nädalal Lepaninal Pärnumaa omavalitsuste liidu seminarlaagris, kus olid koos kõik Pärnumaa omavalitsusjuhid. Seal jagasid kogemusi juba ühinenud valdade Saarde, Rapla ja Märjamaa valla juhid.

Nii Saarde vallavolikogu esimees Väino Lill, Märjamaa vallavanem Eero Plamus kui Rapla vallavanem Aare Heinvee ütlesid, et hirmud olid enne ühinemist suured, kuid tagasi vaadates pidasid nad seda sammu mõistlikuks.

“Meil igal juhul ootused täitusid, hirmud mitte. Võib-olla kolm vaest ei anna kokku ühte rikast, aga rõngasvaldade ühinemist keskustega pean küll endastmõistetavaks,” sõnas Saarde vallavolikogu esimees Väino Lill.