Kirburihm tappis kassi, usub omanik
Tallinnas Mustamäel paneelmajas elav pere ostis Miisule 85 krooni maksva kirburihma Nõmme veterinaarkliinikust 3. septembril. Kaks päeva hiljem koju tulles leidsid nad oma lemmiklooma elutoast kapi ja diivani vahelt surnuna, suus osa rihmast, mis peaks kirbud loomast eemal hoidma.
Pereema Ulvi kirjeldas Postimehele, kuidas kass muutus kohe pärast rihma kaelapanekut närviliseks ja hüppas toas ringi, et sellest vabaneda. Kui naine leidis Miisu surnuna, oli kogu toas tunda nõrka kirburihma lõhna.
Loomaomaniku sõnul öeldi talle maaletoojafirmast Magnum Veterinaaria, et rihma suhu sattudes võib see looma ära tappa küll. Tervisekaitseinspektsioonist saadud nõuande järgi lasi Ulvi kassi päev hiljem kliinikus Vetekspert lahata.
Lahangu tulemused ei ütle küll otsesõnu, et kassi tappis kirburihm, kuid ka ei välista seda võimalust. “Palun mulle vastata, kes võtab endale vastutuse selle eest, mis juhtus meie loomaga? Kas ravimiamet, kas maaletooja?” küsib lemmiklooma kaotanud pere oma avalduses tarbijakaitsele.
AS Magnum Veterinaaria teatel on nad seda toodet kümme aastat müünud ning midagi taolist pole varem juhtunud. Toote müügijuht Markel Mängel ütles, et samalaadse olukorraga puutusid nad kokku viis aastat tagasi, kuid tollal selgus, et loomaomanik oli ravimit valesti kasutanud. Ka uue juhtumi puhul võidi Mängeli hinnangul rihma valesti kasutada.
Mängel ei osanud öelda, miks polnud kirburihmaga kaasas eestikeelset hoiatust ravimi kasutamisega tekkida võivate kõrvalmõjude kohta. “Looma omanikku peaks sellest informeerima vetarst,” mainis ta.
Mängel lubas, et kõigi andmete kättesaamisel saadab ta need analüüsimiseks ja asjaolude selgitamiseks Bayerisse. Veterinaarravimite registreerimise paar aastat tagasi enda ülesandeks saanud ravimiametile on see teadaolevalt esimene juhus, kus neil tuleb uurida looma surma ja veterinaarravimi seost.
Lahangu protokolliga tutvunud ravimiameti veterinaarravimite osakonna juhataja Meelis Annus ütles, et toimeaine propoksuur, mida selles preparaadis kasutatakse, on väga väikese toksilisusega ning ei tohiks looma surma põhjustada.
“Vastunäidustus preparaadi kasutamisel on ainult siis, kui loom on haige või haigusest paranemas,” selgitas ta. “Oht looma tervisele võib tekkida preparaadi valel kasutamisel, näiteks kui loom kaelarihma kogemata ära sööb.”
Annus märkis, et ka loomaomaniku seletuskirjast selgub, et preparaati oli kasutatud selleks mitte ettenähtud viisil, sest rihm oli kassil suus. “Seega pean tõenäolisemaks, et vale kasutuse järel võis tekkida ülitundlikkusreaktsioon preparaadi suhtes,” sõnas ta.
Esmakordne on sellise juhtumi uurimine ka tarbijakaitsele, kes peab selgitama, miks polnud tootele märgitud selle kasutamise tähtaega, samuti seda, miks polnud karbis hoiatavat sedelit.
