Kinnisvaraarendaja hävitas Suurupi metsa

Balti Finantseerimisasutuse AS alustas eile kinnisvara arendamise eesmärgil taas lageraiet loomisel oleval Suurupi looduskaitsealal. Kuna keskkonnaministeeriumil polnud seaduslikku alust raiet peatada, oli õhtuks hävitatud plaanitava kaitseala üks väärtuslikumaid osasid.

Keskkonnaühenduste koja juristi Liis Keerbergi sõnul on tekkinud olukord, kus keskkonnaministeerium on andnud Harjumaa keskkonnateenistusele mõista, et need alad, kus raie toimus, on arvatud kavandatava looduskaitseala piirkonda. “Samas on aga teenistus tänavu märtsis arendajale välja antud raieload, mida pole siiani kehtetuks tunnistatud,” nentis Keerberg. Keskkonnateenistus ei saa väljastatud luba kehtetuks tunnistada, sest ametlikult Suurupis kaitseala veel pole.

Abiminister Rita Annus kinnitas Eesti Päevalehele, et vaatamata lageraiele jätkab ministeerium juba 2004. aastal alustatud Suurupi kaitseala moodustamist. “Metsaseaduse ja looduskaitseseaduse kohaselt ei ole praegu võimalik moodustataval kaitsealal raiet keelata,” ütles Annus, lisades, et ministeerium kaalub võimalusi vastava regulatsiooni loomiseks.

Esimene augustis alanud metsaraie jäi Suurupis pooleli, sest ministeerium jõudis tookord arendajaga suulisele kokkuleppele, et moodustatava kaitseala kõige väärtuslikumad Rannakivi ja Kaasiku metsased kinnistud jäävad puutumata.

“Ministeerium ei suutnud kolme kuu jooksul maaomanikule mingeid lahendusettepanekuid teha, et alasid raiumisest päästa,” ütles eile Rannakivi kinnistul toimunud raietöid tunnistamas käinud Eestimaa Fooduse Fondi tegevjuht Jüri-Ott Salm. “Kaasiku maaüksusel olev mets on veel säilinud, kuid ka selle puhul võib karta pretsedendi kordumist.”

Salm osutas, et Suurupi loodusväärtuste kaitse alla võtmise eelduseks on lisaks Natura 2000 kaitsealade võrgustiku jaoks tehtud inventuuridele kinnitanud ka kaks keskkonnaministeeriumi tellitud ekspertiisi. Nende kohaselt kasvavad aladel üleeuroopalise tähtsusega väärtuslike kooslustena lodu-, soo- ja laanemetsad. “Kahetsusväärsel kombel pole riik suutnud nende väärtuse säilimise eest efektiivselt seista,” nentis Salm.