Rahandusministeeriumi juriidilise osakonna juhataja Alar Urm teatas BNS-ile, et ministeerium ja seitse kindlustusseltsi kujundasid oma seisukoha seoses ajakirjanduses tekkinud diskussiooniga, kas liikluseeskiri on kehtiv või mitte.

Urm lisas, et kuna lünka kehtivas õiguses saab ületada tavast lähtudes, siis toimivad seltsid nii, nagu liikluseeskiri kehtiks ja tekkinud vaidlus liikluseeskirja kehtimise üle ei mõjuta kindlustusseltside tegevust kahjude hüvitamisel.

Kui isik, kes on liiklusõnnetuses osalenud, eitab oma tsiviilvastutust, peavad liiklusõnnetuses osalenud vastavalt seadusele omavahelise vaidluse lahendama, seda sõltumata liikluseeskirja kehtimisest või mittekehtimisest, rääkis Urm.

Mitme juristi väitel kaotas neljapäeval uue liiklusseaduse jõustumise tõttu kehtivuse praegune liikluseeskiri. Valitsus arutab liikluseeskirjaga seotud probleeme teisipäeval, kuid isegi vea parandamisel võib kuluda veel üle nädala, enne kui eeskiri formaalselt uuesti kehtima hakkab.

Riigikogu õiguskomisjoni liige Koit Pikaro kinnitas BNS-ile, et segaduse tekkimises ei ole süüdi riigikogu. Ta selgitas, et riigikogu võttis seaduse vastu juba detsembis, sellest ajast saadik oli valitsusel aega uus liikluseeskiri kehtestada.

Valitsus andis teede- ja sideministeeriumis välja töötatud liiklusseaduse eelnõu riigikogu menetlusse juba 1999. aastal, kuid mullu veebruaris langes see opositsiooni ja koalitsiooni parlamendisõjas menetlusest välja.

Sisuliselt sama eelnõu esitasid kolm koalitsioonipoliitikut uuesti menetlusse, et jätta ära ministeeriumidevaheline kooskõlastusring.

“Teede- ja sideministeerium pidi teadma poolteist aastat, et uut liikuseeskirja on vaja. Ma ei näe siin mingit riigikogu süüd, sest seadusega delegeeritakse eeskirja kehtestamine valitsusele,” rääkis keskerakondlane Pikaro.