Kilk näeb riigi praeguses käitumises selgeid paanika tundemärke. "Oleks lausa lubamatu olemasolevat toimivat maksusüsteemi lühiajalise ja kaheldava tulu nimel lõhkuma hakata, kui me oleme seda pea 20 aastat üles ehitanud ja see on oma vettpidavust tõestanud," rääkis ta Delfile.

"Ega see pole halb, et inimesed palju laenasid, vaid see, et riik ei suutnud või ei tahtnud näha, et laenuraha tarbimise pealt saadavad ootamatult suurenenud maksud pole sellises mahus igavesed," lisas Kilk.

Kilk võrdles seda olukorraga, kus inimene, olles saanud "Tõehetke" saatest 100 000 krooni, teeb oma järgneva elu plaani arvestusega, et ta saab ka "Miljonimängust" ja "Võta või jätast" mõlemast vähemalt sama palju.

"Ja hakkab juba ette kulutama raha, mida tal tegelikult pole. Samamoodi tegi riik: vandus pühalikult suurt pensionitõusu, pildus uusi toetusi sinna, teisi tänna, nagu lennukilt - seda kõike raha eest, mida vaid arvati saavat ka järgmised 15 aastat," selgitas ettevõtja.

Küsimusele, kuidas siiski kasvatada riigitulusid, vastas Kilk, et hetkeline raske aeg tuleb lihtsalt fataalseid vigu tegemata üle elada. Ja kuna valida pole mitte hea ja väga hea vahel, ega ka hea ja halva vahel mitte, vaid halva ja väga halva vahel, siis tema valiks halva ehk laenamise.

"Kuni veel mõistlikel tingimustel saab. On suur vahe, kas laenata Euroopa Investeerimispangast nagu ka praegu proovitakse või IMF-st, kui enam midagi muud üle ei jää. See on nagu inimestegi puhul: on ju vahe, kas minna panka või võtta SMS-laenu?" nentis Kilk.