"Eestis tervikuna on nii iive kui ränne negatiivne, nii et ei maksa teha üllatunud nägu, kui selgub, et ka suures osas omavalitsustes on see nii," kommenteeris regionaalminister Siim-Valmar Kiisler rahvaloenduse andmed.

Laiemalt vaadates sõltub ühe omavalitsuse edukus peamiselt kolmest faktorist – suurusest, asukohast ja juhtimisotsustest, selgitas minister ning leidis, et asukoha ja suuruse osas on Ida-Virumaa linnad teiste Eesti omavalitsustega võrreldes isegi kergelt paremas seisus. Kuid tänaseks on nendes linnades elanikkond keskmisest vanem ja neis kohtades, kus on keskmisest enam vanemaid inimesi, väheneb rahvastik ka tulevikus keskmisest kiiremini. Uued elluastuvad põlvkonnad lihtsalt on väiksemad kui eelmised. See puudutab ka Ida-Virumaad, aga on tegelikult ka enamiku Eesti väiksemate maakondade ja nende keskuste probleem.

"Nüüd on küsimus, et kuidas hoida mingeid piirkondi inimestest tühjaks valgumast ning loenduse tulemused näitavad tegelikult seda, et tugevate keskuste olemasolul püsib kogu piirkond tugevamana," arutles Kiisler. "Järgmise 10 aasta regionaalpoliitika peamine väljakutse ongi võitlus tõmbekeskuste, maakonnakeskuste püsimise nimel. Küsimus on selles, kuidas pakkuda noorematele inimestele motivatsiooni jääda kodumaakonda elama. Siin on peamine lahendus võimalus õppida tasuvaid ameteid kodu lähedal ja hiljem ka kodukohas vastavat tööd leida. See tähendab kohalikke olusid arvestavaid õppekavasid kutsekoolides ja kolledžites ja head toetavat infrastruktuuri kohalikke eeliseid kasutavale ettevõtlusele."

Teiseks on tähtis elukeskkond tervikuna - alates lasteaiast ja koolist kuni meelelahutusvõimalusteni. Ja kolmandaks head ühendused piirikonna sees ja teiste Eesti keskustega. Viimased kaks punkti mõjutavad ka nende inimeste valikuid, kes kaaluvad, kas piirkonda kolida või mitte.

"Sellest lähtuvalt kavandame ka 2014 aastast laekuva euroraha kasutamist, mis on selgelt suurim Eesti käsutuses olev võimalus asju muuta," kinnitas minister.