Kiiruskaamerad tulevad maanteedele novembris

Politsei hakkab kiiruskaameratega salvestatud eeskirjarikkumisi töötlema alates novembri lõpust. Selleks ajaks peaks olema lõppenud nii automaatsete kiiruskaamerate riist- kui ka tarkvara katseperiood.

„Kaamerate ülespanekust tekivad juba õiguslikud tagajärjed," kinnitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter Eesti Päevalehele. „Enne peame aga realiseerima projekti kujul, mis ka kohtuteel vastu peaks."

Tatteri kirjelduse järgi hakkab liiklushuligaane ohjeldav süsteem toimima kolmes etapis. Esmalt salvestab kaamera eeskirjarikkumise pildi, mille spetsiaalne arvutiprogramm dekodeerib ja arhiveerib. Seejärel saadetakse andmed edasi politseisse, kus tuuakse esile veapiire ületavad rikkumised. „See on tavaline info liikumine arvutisüsteemis, kus keegi mingit käsitööd ei tee," selgitas Tatter. Alles seejärel töötleb politsei saadud andmed ja algatab väärteomenetlused. Õiguslikud alused selleks on tema sõnul alles väljatöötamisel. „Õigusaktides tuleb muudatusi kindlasti veel teha," sõnas Tatter.

Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Priit Heinsoo kinnitusel hakkab informatsioon liikuma politseile kord ööpäevas. Võimalust, et kiirust ületanud sõidukite fotod jõuaksid näiteks interneti avalikku andmebaasi, tema sõnul kaalutud ei ole.

Autoettevõtete liitu kuuluva OÜ Cargobus juhatuse esimees Krista Kalmholm usub, et kui kiiruskaameraid kasutada Soome eeskujul, saaks politseid rakendada enam ka teiste ülesannete täitmiseks. „Tallinna-Tartu tee on kõige drastilisem: seal on libedad lõigud ja kiired möödasõidud," oli Kalmholm kaamerate asukoha valikuga rahul.

Ühtlasi avaldas Kalmholm lootust, et Eestis ei teki sellist olukorda nagu mõne aasta eest Vilniuses. Siis õnnestus kiiruskaameral jäädvustada pildile nii juht kui ka tema kõrval istuv naine. Too ei osutunud aga roolis olija abikaasaks, mis tekitas pahameelt ja andmekaitse pretsedendi.

Tallinnast Mäoni kihutada ei saa

16 kiiruskaamerat pannakse üles Tallinna-Tartu maanteele. Neist 15 jäävad Järvamaale ja üks Harjumaale. Täpsed asukohad selguvad katsetuste käigus, kuid üheksa kaamerat paigutatakse Mustla-Mäo lõigu kilomeetritele 64-85, kuus Mäo ja Imavere vahele kilomeetritele 91-114 ning üks lõigule 43-49 kilomeetrit.

Krista Kalmholm ütles, et avarii korral on sageli kannatajaks aeglasem liikuja, mistõttu ta loodab, et kiiruskaamerad korjavad 160 km/h kihutavad autod teedelt ära. Kalmholm avaldas lootust, et kaamerad ka tegelikult üles pannakse, ja tõi näite Leedust, kus levis kiiresti teave tühjade kaamerakastide kohta.

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines