Ühe senise täiskomplektse kiiruskaamera maksumus koos viieaastase garantiihooldusega on umbes 62 700 eurot. Praeguseks on Eesti kulutanud kiiruskaameratele 1,27 miljonit eurot ja selles sisaldub peale 16 kaamera ka kiiruskaamerate süsteemi serverite ja tarkvara maksumus. Kui nüüd ostetakse juurde kümme kaamerat, siis võib riigi kulutuse umbkaudseks suuruseks hinnata ligi 630 000 eurot, kirjutab
.

Kui kiiruskaamerad paika saavad, siis jääb nende ülesandeks, nagu ka teistel kiiruskaameratel Tallinna-Tartu ja Tallinna-Pärnu-Ikla maanteel, liikluse rahustamine. Teisisõnu tähendab see, et kiiruskaamerale lähenemisest teatavad märgid peaksid hirmutama juhti mõõdukat kiirust hoidma. Kuna tegemist on hoiatava-ennetava meetmega, siis on ka kiiruskaamerate trahv võrdlemisi leebe. Selle suurus arvutatakse, korrutades lubatud sõidukiirust ületanud kilomeetrite arv kolmega, kuid trahv ei saa olla suurem kui 190 eurot. Trahvi võib aga saada juba lubatud kiirust kolme kilomeetri võrra ületades.

Kiiruskaamera määratud hoiatustrahv on politseiniku käsiradari vaatealasse sõitmise puhul saadud trahvist väiksem, sest see määratakse liiklusväärteo, mitte süüteo eest ja seda ei kanta karistusregistrisse. Samuti ei või hoiatustrahvile tugineda süüteo korduvust arvestades, mis tähendab sisuliselt seda, et kiiruskaamera arvestab ka paadunud kihutajat puhta lehena.