Eilsel valitsuse pressikonverentsil selgitas majandusminister Urve Palo, miks on kiirlaenuturgu vaja paremini kontrollida. "Tuletan meelde, et kiirlaenuturul tegutseb täna üle saja ettevõtte. Kokku nende summaarne laenujääk on ligi 16 protsenti Eestis väljastatud tarbimislaenude kogujäägist. Kui me paneme BIG panga sinna juurde, siis on see 25protsenti," lausus Palo.

Viimasel kolmel aastal on laenumahtude kasv olnud keskmiselt 30 protsenti aastas. "Siin on selgelt ka oma osa just laenutoodete jõulisel reklaamil. Täna ei kuulu kiirlaenuandjad finantsinspektsiooni järelevalve alla, see on kindlasti üks suur probleem. Kiirlaenuandjatele rakendatavad intressid ja krediidikulukus on pankade tarbimislaenudega võrreldes oluliselt kõrgemad ja ligi üks kolmandik laenudest, mis antakse kiirlaenufirmade poolt, ei laeku tähtaegselt. See tähendab, et neid laene antakse välja siiski piisavalt maksevõimet hindamata," selgitas Palo.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) on valmis saanud reklaamiseaduse muutmise eelnõu, mis kehtestab tarbijakrediidi reklaamidele piirangud info kohta, mida reklaam sisaldada võib ja keelustab laenutoodete reklaami televisioonis, raadios ja internetis. Seni on seaduses öeldud, et reklaam ei tohi ahvatleda laenu võtma, mis tõi kaasa palju rikkumisi ja vaidlusi.

Eelnõus kirjeldatakse täpselt, mis infot reklaamis anda võib ning midagi enamat seal olla ei tohi. Teiseks keelab eelnõu tarbijale rahasummana kätte antava krediidi (välja arvatud eluasemelaenud) reklaamimise televisioonis, raadios ja internetis.

Justiitsministeeriumil on valminud eelnõu, millega seatakse tarbimislaenude krediidikulukuse määrale ülempiir. Eelnõu järgi ei tohi tarbijalaenu krediidikulu olla suurem kui kolmekordne Eesti Panga avaldatud keskmine tarbijalaenude kulukus. Näiteks juunis oleks see olnud 96,9%. Teiseks ei saa selle eelnõu järgi enam tarbijakrediidilepingute vaidlusi lahendada eraõiguslikus vahekohtus. Samuti on justiitsministeeriumil töös eelnõu, millega seatakse ülempiir kohtuvälistele sissenõudmiskuludele ja kaalutakse tarbijalt nõutava viivise regulatsiooni täpsustamist.

Rahandusministeeriumil on valmimas esimene versioon eelnõust, millega kehtestatakse tarbijakrediidi valdkonnas tegutsevatele ettevõtetele tegevusloakohustus ja tuuakse nad finantsinspektsiooni järelevalve alla.

Sotsiaalministeerium on ette valmistanud eelnõu, millega seatakse miinimumnõuded võlanõustamisteenusele, et ühtlustada teenuse kvaliteeti erinevate teenuseosutajate ja kohalike omavalitsuste lõikes. Samuti jätkab sotsiaalministeerium struktuurivahendite toel võlanõustamisteenuse osutamise toetamist vähemalt kuni aastani 2018.