Jah, Andrus Ansipi valitsus lükkas eelmise suure kriisi ajal teise pensionisamba pikali, st peatas riigi sissemaksed teise sambasse. Kas seda tegu mäletatakse kui midagi, mis päästis riigi majanduse või aitas selle pärast kriisi kiiremini jalule? Muidugi mitte. Seda meenutakse kui riigi sõnamurdlikku, usaldust lõhkuvat tegu, mis näitas, et riik laseb riigi ja inimese kokkulepped tugevama õigusega allavett kohemaid, kui tal selleks vajadus ja vähegi usutavalt põhjendatav võimalus tekib. Ansip usub muidugi siiamaani, et see oli üks hea ja õige tegu, aga ega tema peaministrina ju muid tegusid ei teinudki. Jah, see on iroonia.

Ja ometi – tollal sai usaldus riigi ja temaga sõlmitud kokkulepete suhtes küll ränga hoobi, kuid laenu riik tollal võtta ei saanud ja eurotsooniga liituda oli meil hädasti tarvis. See oli midagi, millest saadi aru. Niivõrd, kuivõrd. Tagantjärele muidugi paremini, nagu ikka.

Praegu on meil eriolukord – midagi, millega uus Eesti riik pole mitte kunagi varem silmitsi seisnud. See on valitsuse jaoks erakordselt keeruline väljakutse. Valitsus aga on meil praegu ikka seesama, mis sai ametisse eelmisel kevadel pärast neid mälestusväärseid valimisi, mille Keskerakond küll kaotas, kuid mille peaminister Jüri Ratas oli peaministritoolisse oma esimese valitsuse ajal nii fataalselt kiinduda jõudnud, et lõi ametisse jäämise nimel käed EKRE ja Isamaaga. Head sõbrad, mul on tunne, et te ei mäleta enam, mis valitsus meil võimul on ja missugused erakonnad sellesse kuuluvad, selle pärast ma tuletan teile meelde.

Isamaa käed on pensioniraha järele pikalt sügelenud pikalt. Raha põlemisest teises sambas on Isamaa juht Helir-Valdor Seeder meile välkuvi silmi vahutanud nii pikalt ja nii seosetult, et nii laial publikul kui ka asjatundjatel on kõrvad ammugi pilli lööma hakanud – viimaseid pensionireformi koalitsioonilepingusse sisse kirjutades praegusele valitsusele omaselt kuulda ei võetud. Asjatundjad karjusid oma hääle kähedaks, aga kurtidele kõrvadele. Eksperdid hoiatasid veel enne, kui valitsus oma täna avalikustatud kavaga välja tuli, et teise samba maksete peatamine on korraks soe ja märg, aga pärast külm ja märg. Ärge tehke, ütlesid nad.

Siiski on Helir-Valdor Seedri tänane surveavaldus president Kersti Kaljulaidile kuulutada välja pensionireformi seadus – mille too võimalikule vastuolule põhiseadusega välja kuulutamata jättis –
poliitilise aferismi ennenägematu tipptase. Kadriorg kas kuulutab selle välja või muidu peatab riik omapoolsed maksed teise pensionsambasse – selline sõnum eriolukorras riigi juhtidelt. Või muidu! Niisugune väljapressimine näitab, et valitsusel – aga eriti Isamaal ja Helir-Valdor Seedril iseäranis – pole ei au ega häbi.

Keegi ei saa valitsust takistada teise samba makseid peatamast. Mõõdutundetult alatut viisi, kuidas seda tehakse, jääme mäletama alatiseks.