Kiirabiarst Raul Adlas: alkohol ei ole külmarohi
Adlas rääkis Delfile, et kiirabil on läbi talve külmakahustusega patsiente. See ei ole tema sõnul tingitud madalast temperatuurist, vaid pigem sellest, et väheliikuv või liikumatu inimene alajahtub ka paari külmakraadiga.
Adlas avaldas heameelt, et inimesed on õnneks nii tähelepanelikud, et bussipeatuses või mõnes teises avalikus kohas "pikemalt peatuma" jäänud inimesele kutsutakse üsna ruttu politsei või kiirabi, nii ei ole külmumist tänaval karta.
Tüüpiline külmuja linnapildis on kiirabiarsti sõnul hoopis insuldi saanud vanainimene, kes jääb üksi oma kütmata majja. Kiirabi jälgib tema sõnul ilmateadet, et olla valmis tavapäraselt erinevateks väljakutseteks. Näiteks tõi Adlas võimalikust ülekütmisest tingitud vingukahjustused.
„Ekstreemse külma puhul on tohtrite jaoks kriitilise tähelepanu all inimesed, kes ei oska aega õigesti kalkuleerida,“ rääkis Adlas. Ja kellel seetõttu võivad külmakahjustusi saada nina kõrvalestad, lõug, varbad või sõrmed.
Kindlasti ei tohi pidutsema minnes jätta kaaslasi õue puhkama ja ka lastel tuleb hoida silma peal, et neil mängihoos sõrmed ja kõrvalestad külmakahjustusi ei saaks, rääkis Adlas.
„Külm on väga hea valuvaigisti ja külmakahjustused ei ole inimestele üldse alguses tuntavad,“ lausu ta. Ühe riskigrupina tõi ta välja näiteks noored turvamehed või ajateenijad, kellel ei ole külma ilmaga patrullimise kogemust. Ta soovitas, et siis tuleb lihtsalt üksteist jälgida, et kõrvad, nina ja lõug ei tõmbuks valgeks.
Inimesed, kes näiteks töö tõttu peavad külmaga väljas viibima, peavad sooja saamiseks vahepeal kindlasti sooja ruumi minema.
Külmaga on keha energiatarvitamine suurem, seega tuleks süüa korralikult. Sooja joogi joomine on külmatunde peletamiseks hea, kuid kindalasti tuleks vältida kange alkoholi tarvitamist. „Külmas alkoholi võttes võib juhtuda kõige halvem, alkohol ei ole külmarohi,“ sõnas ta.
