Kiirabi kutsujatest kaks kolmandikku haiglasseviimist ei vaja
Terviseameti kogutav kiirabi väljakutsete statistika näitab, et kiirabikutsete arv kõigub Eestis aastati 20 000 väljakutse piires ehk umbes kaheksa protsendi ulatuses. 2012. aastal sõitis kiirabi välja veidi enam kui 273 000 inimese juurde. Haiglasseviimist vajas neist umbes 96 000 ehk veidi enam kui kolmandik. Aasta hiljem, 2013. aastal sõitis kiirabi umbes 269 000 patsiendi juurde ehk abi kutsus 4000 inimest vähem, aga haiglasse viimist vajas neist ligi 97 000.
2014. aastal kutsus kiirabi umbes 266 000 inimest ehk kutsujate arv vähenes veelgi, samuti vajas veidi vähem inimesi – umbes 96 000 – haiglasseviimist. 2015. aastal oli kiirabikutsetes järsk tõus: abi kutsus 285 000 inimest, haiglasse vajas viimist ligi 98 000 inimest. 2016. aastal saadeti kiirabi välja kokku 277 906 sündmusele ehk võrreldes 2015. aastaga mitme tuhande korra võrra vähem.
Kiirabikutsete iga-aastase erinevuse analüüsi tehtud pole, kuid häirekeskuse peadirektori asetäitja Eva Rinne ütles, et kogemuspõhiselt saab öelda, et kiirabikutsete tõusu mõjutab majandusolukord. Kui inimeste majanduslik olukord halveneb, väheneb nende võimalus eriarstidelt ja/või tasulistest kliinikutest abi otsida ja suurem koormus langeb kiirabile. Tõsi, see võib Rinne sõnul toimuda teatud viivitusega. „Ootasime suuremat kiirabikutsete lainet 2009. aastal, aga see tabas meid hoopis 2011. aastal,“ rääkis Rinne. Kutsete arvu mõjutab ka perearstide töö. „Kui mõnes piirkonnas alustab tööd tubli perearst või vastupidi, perearsti töö väheneb, siis seda on kohe kutsetest näha,“ ütles Rinne.
Kiirabiteenuse korraldamisega tegeleb Eestis terviseamet, aga kiirabi osutavad halduslepingu alusel erinevad teenusepakkujad, haiglad ja sihtasutused. Üle riigi sõidab ringi umbes 100 kiirabibrigaadi. Kiirabi tugipunkte ehk kiirabibaase on üle Eesti kokku umbes 60.
