Kiirabi ei testinud rasedat diabeediga naist ega tema viiruse sümptomitega poega
Anonüümsust paluv naine kirjutab, et tema 4-aastane poeg puutus kokku Tenerifelt tulnud potentsiaalselt nakatunud lapsega, mille peale tekkis pojal 39-kraadine palavik ja köha, mis segas hingamist ja poiss sonis läbi une.
“Seoses eriolukorraga oleme proovinud nõu saada telefonilt 1220, kust vastati meile ilma ühegi täpsustava küsimuseta, et tegu on tavapärase köhaga,” kirjutab ta. Siis helistas naine numbrile 1247, kust ei osatud talle nõu anda ning paluti taaskord helistada numbrile 1220.
“Kuna sealt me juba varem abi ei saanud, siis suunati edasi helistama 112. Esimest korda küsiti meilt adekvaatseid küsimusi ning saadeti välja kiirabi. Kiirabi saabus ja teatas, et palaviku peale nad tegelikult väljasõite ei tee, COVID-19 teste samuti mitte ning ei osanud vastata ühelegi küsimusele, mis puudutasid lapseootust, sellega seotud riske vastsündinule või mõju 1-aastasele lapsele,” kirjutab naine.
Ta küsib kirja lõpus terviseametilt: “Kui Lääne-Virumaal ei tee COVID-19 teste ei kiirabi ega perearst ning EMO-sse nende sümptomitega pöörduda ei tohi, kuhu ma võiksin oma kõrges palavikus lapsega sõita, et saada võimalus tema testimiseks? Tänu teadmatusele on risk ohtu panna sündimise korral minu vastsündinud beebi, kelle immuunsus on teadupärast alles arengujärgus.”
Naisel on 4-aastane poeg, 1-aastane tütar ning kolmas laps peaks sündima järgmisel kuul. Naisel on diagnoositud gestatsioonidiabeet.
Terviseameti Ida regionaalosakonna juhataja Marje Muusikus ütles, et olukorda oskab kommenteerida paremini terviseameti juhtkond, sest tema otsuseid ei tee. Ta lisas, et kiirabi peab täpselt terviseameti juhendist kinni selles osas, keda testida ja keda mitte.
Terviseameti peadirektori asetäitja Jelena Tomasova selgitas olukorda: "Koroonaviiruse testimise vajalikkuse üle otsustab arst. Perearstidele on antud juhised, mille alusel otsustada testi vajalikkuse üle. Krooniliste kaasuvate haigustega rasedad on nõrgenenud immuunsüsteemiga ja seetõttu haiguse riskigrupis, keda peaks viiruse suhtes testima. Oluline on samas silmas pidada, et testimine ei muuda ravi kulgu ega arsti ravitaktikat, kuna haigusel puudub spetsiifiline ravi. Seega teeb lõpliku otsuse testi vajalikkuse osas siiski arst. Kui arst hindab testi vajalikuks, annab ta ka inimesele info proovivõtmise kohta. Igal juhul tuleks tervisemurega alustada oma perearstist."
Allpool on juhend, mida häirekeskus testimisel järgib:
Terviseamet muutis kiirabikutse parameetreid
Proovide võtmine vaid riskigruppi kuuluvatelt inimestelt
- vanemaealised (>60 aastased), sealhulgas hooldekodudes elavavad inimesed,
- isikud, kellel on tõsised kaasuvad haigused (südame-veresoonkonna haigused, kroonilised kopsuhaigused, immuunpuudulikkus, diabeet, onkoloogilised haigused) olenemata vanusest.
- tervishoiuteenuse osutajatelt ja hoolekandeasutuste töötajatelt, kes on otseses kokkupuutes COVID-19 patsientidega
- PPA poolt piiripunktidest politsei/piirivalveametniku poolt Häirekeskusele edastatud teatel riiki saabunud COVID-19 nakkuskahtlaselt
ning
Haigusjuht, mis vajab COVID-19 suhtes laboratoorset uurimist on:
- Patsient, kellel on äge respiratoorne nakkus (palavik, kuiv köha, hingamisraskused) ja
- 14 päeva enne sümptomite ilmnemist oli lähikokkupuutes* haigega, kellel on laboratoorselt kinnitatud või võimalik** COVID-19 nakkus.
Lähikokkupuude on, kui inimene:
- elas samas majapidamises COVID-19 haigega;
- on olnud otseses füüsilises kontaktis COVID-19 haigega (nt kätlemine), vähemalt 15 minutit ja vähem kui 2 meetri kaugusel;
- on olnud otseses kontaktis COVID-19 haige eritistega ilma kaitsevahendeid kasutamata (nt on peale köhitud, kasutanud patsiendi salvrätti paljaste kätega);
- on viibinud COVID-19 haigega ühes ruumis (nt klassiruumis, nõupidamisruumis, haigla ooteruumis jne) vähemalt 15 minutit ja vähem kui 2 meetri kaugusel;
- või tervishoiutöötaja, kes on osutanud COVID-19 haigele otsest ravi või hooldust või labori- ja kiirabitöötaja, kellel on olnud kokkupuude COVID-19 haigega, kasutamata soovitatud isikukaitsevahendeid või nende kasutamise võimalik rikkumine.
- viibis transpordivahendis sümptomaatilise COVID-19 haige läheduses, sh.
- isikud, kes istusid samas reas ja 2 rida ees- või tagapool,
- COVID-19 haige reisikaaslased ja hooldajad,
- meeskonnaliikmed, kes teenindasid nt lennuki sektsiooni, kus viibis COVID-19 haige,
- juhul, kui COVID-19 haige sümptomite raskus või tema liikumine transpordivahendis võisid suurendada nakkuse levikut, tuleb lähedasteks kontaktideks pidada kõiki transpordivahendis viibinuid.
Enne kehtinud parameetrid kiirabikutsele olid respiratoorse haiguse nähud ja eelduslik kontaktsus.
