Kiik uue vaktsiini tarneraskustest: ega see ootamatult ei tulnud

 (118)
Valitsuse pressikonverents ühendministeeriumis 24.09.2020
Sotsiaalminister Tanel Kiik.Foto: Jaanus Lensment

Sotsiaalminister Tanel Kiik rääkis laupäeva hommikul Delfile, mida tähendab Eesti jaoks see, et riigi suurima vaktsiinileppe partner AstraZeneca võib esialgu lubatust kaks korda väiksemaid koguseid tarnida.

Euroopa Liidu ametnikud teatasid eile, et Briti ravimitootja AstraZeneca esimesed koroonavaktsiini tarned Euroopale tulevad lubatust väiksemad. Financial Timesi andmetel võib Euroopa Liit saada AstraZenecalt esialgu kokku lepitud 100 miljoni vaktsiinidoosi asemel järgmisel kuudel vähem kui 40 miljonit doosi.

Kõigist seitsmest vaktsiinitootjast, kellega Eestil Euroopa ühishankes lepingud on tehtud, on AstraZenecaga kokku lepitud kogused suurimad. Briti ravimitootjaga on Eestil leping 1,3 miljoni vaktisiinidoosi peale, millega saab vaktsineerida umbes 665 000 inimest.

Sotsiaalminister Tanel Kiik rääkis laupäeva hommikul Delfile, et Eesti oli AstraZeneca võimalike tarneraskustega kursis ning ei ole praegu vaktsiinikava koostades nende doosidega arvestanud.

Mida AstraZeneca tarneraskused Eesti jaoks tähendavad?

Ma pean ausalt tunnistama, et ega see ootamatult ei tulnud. Oleme ju varemgi näinud teiste tootjate puhul näinud sarnaseid murekohti, et uutel toodetel, kes on järjest müügiloa saanud, on alguses olnud raskusi varem lubatud mahtudest kinni pidamisega. Samasuguseid küsimusi on olnud ju Pfizer-BionTechi osas ja tõsi on ka see, et Moderna esimese kvartali tarned on päris tagashoidlikud. Loomulikult – asjaolu, et ka AstraZeneca esimesed tarned tulevad oodatust väiksemad, see valmistab muret, aga teiselt poolt on iga uue vaktsiini lisandumine turule, kus praegu on ainult kaks müügiloaga vaktsiinitootjat, siiski hea uudis. AstraZeneca täiendavad tarned annaksid võimaluse laiendada vaktsineeritavate ringi kiiremini, kiirendada riskirühmade vaktsineerimist.

Aga ikkagi, kuidas see meie vaktsiinikava mõjutab? Kas see lükkab mingit osa praeguses plaanis edasi või polegi me AstraZeneca doosidega arvestanud?

Me oleme olnud hästi ettevaatlikud suurte numbrite välja lubamisel ja pigem tõesti arvestanud ainult nende vaktsiinidega, mis meil reaalselt juba fikseeritud tarnegraafikus kokku on lepitud ja veelgi kindlamalt nendega, mis on Terviseameti kesklaos juba olemas. Kellegi vaktsineerimine nüüd kindlasti plaani järgi edasi ei lükku, pigem kiirendaks AstraZenecal müügiloa saamine lihtsalt kogu protsessi. Veebruaris hakkab ikka riskirühmade vaktsineerimine - alustatakse 80+ elanikkonnast. Me ei püüa tõesti korraga kutsuda veebruaris kohe 300 000 inimest vaktsineerima, teades, et sellist võimekust vaktsiinide mõttes pole. Liigume järk-järgult ja puhtalt Pfizer-BionTechi ja Moderna vaktsiinide arvestusega.

Ja tahaksin rõhutada, et see lubadus, et maikuus saab juba kogu elanikkonnale vaktsiini pakkuda, on välja antud selle teadmise ja arvestusega, et selleks ajaks ei pruugi ükski teine vaktsiinitootja saada müügiluba, ehk ka see on pelgal Pfizeri ja Moderna tarnetega tehtav.

Kuida suhtub Eesti Venemaa Sputniku vaktsiini? Teatavasti andis Ungari just loa selle kasutuselevõtuks ning ka Euroopa Liidus on vaktsiin luubi all.

Eestis on väga teadus- ja tõenduspõhine lähenemine tervisehoius. Ma ei kujuta ette, et see saakski kuidagi teistmoodi olla, ehk et iga vaktsiinitootja, kes oma vaktsiiniga Euroopa Liidus turule tulla ja Eestis turule tulla tahab, peab läbima eelnevalt erinevat kliinilised uuringud ja saama Euroopa Ravimiameti positiivse hinnangu ning Komisjonilt müügiloa. Kõigi puhul kehtivad samad kvaliteedinõuded usaldusväärussele, efektiivsusele. Enne seda ühtegi vaktsiini kasutusele ei võeta.