“Eesti Vabariik on keelanud riigi territooriumil hülgeküttimise endistele hülgeküttidele arusaamatul põhjusel,” kirjutab Toomas Pajula
.

“Läänemeres on ainult üks hülgepopulatsioon ja see on väga liikuv. Samad hülged, mis täna asuvad Sangelaiu juures on homme juba Ahvenamaal ja ülehomme Sangelaiul tagasi. Nii tõestavad uurijate aparaadid. Nii Rootsis, kui Soomes on nendesamade hülgete küttimine lubatud vanade kultuuritraditsioonide säilitamiseks.

Need rahvad on seda mõtet ka EL Komisjoni ees teema ülestõusmisel käinud kaitsmas. Eelmisel aastal isegi kahel korral ametlikult lobistamas. Eestlaste ametnikud aga mitte. Norras ja Venemaal kütitakse aastas ca 40000 looma. Kanadas kümme korda rohkem,” nendib Pajula.

“Eestis elab üks väike rahvakild, kelle rahvakultuur on arvatud isegi UNESCO maailmapärandi nimistusse — kihnlased. Kuni 19. sajandi lõpuni oli hülgeküttimine kihnlaste peamine sissetuleku allikas. Kala püüti siis vaid eneste tarbeks. Ka 20. sajandil peeti hülgetest saadavat spetsiifilist toodangut oluliseks artikliks turul. Kahjuks lammutas selle elatusallika taastatud iseseisev Eesti Vabariik,” märgib kirja autor.

Pajula sõnul on igas Kihnu peres kõik vajalik hülgepüügiks olemas, igas peres on säilinud oskus seda teha. “See kihnlaste põlvkond, kes viimati ametlikult hülgeküttimisega tegeles on täna neljakümneaastased ja enam. Veel oleks neid, kes spetsiifilisi kogemusi suudaksid noortele edasi anda.

Kihnus on selgelt näha, kuidas eestlased oma agaruses, omaenda esivanemate loodud kultuuri järkjärgult hävitavad. Ka kalapüüdmisel on tehtud naeruväärseid piiranguid. Noored loobuvad elust Kihnus, kuna piirangute tõttu kaob võimalus olla tõsiselt võetav mees. Lihtsam on minna mandrile ennast realiseerima. Kaob nii oluline osa meile, eestlastele omasest kultuurist.”

Kui ma ühele elupõlisele hülgekütile ütlesin, et looduskaitsjad kardavad, et kihnlane ei tee vahet hall- ja viigerhülgel ja tapavad äkki ohustatud viigerhülge kogemata, siis ta koos oma elatanud pereemaga kommenteeris vaid “ai-ai-ja-jai, kui toehmid need massakad ikka võivad olla”.