KGB vangikonge on esimese kuu jooksul külastanud enam kui 10 000 inimest
Aastaid avalikkusele suletud olnud endised KGB vangikongid avati külastajatele 22. juulil. Avamispäeval oli muuseum avatud koguni 12 tundi, kongide uksed sulgusid alles esimese öötunni möödudes. Päeva jooksul tutvustasid giidid külastajatele hoone ajalugu ja sündmusi ning kõnelesid seal vangistuses hoitud inimeste lugusid.
“Need kongid tuletavad meile täna meelde, millist hinda meie kaasmaalased on vabaduse eest maksnud. Nii muuseumi avamispäev kui esimene selja taha jäänud kuu on kinnituseks, kui paljusid inimesi siin toimunu puudutab. Avamisel jõudis muuseumisse 1500 inimest, kuid huvi ei ole raugenud ka pärast seda – iga päev külastab konge keskmiselt 250 inimest. Nende seas on nii välisturiste, eestimaalasi, endisi represseerituid ning ka väga palju noori,” kirjeldas Okupatsioonide muuseumi direktor Merilin Piipuu.
1912. aastal elumajana valminud Pagari tänava hoone roll Eesti lähiajaloos on olnud märkimisväärne. Eesti Vabariigi väljakuulutamise järel kogunes majas mitmel korral Ajutine Valitsus, Vabadussõja ja järgnenud iseseisvusajal asusid hoones Sõjaministeerium ja sõjaväe peastaap. 1941. aastal rajas ENSV Siseasjade Rahvakomissariaat keldrisse sisevangla kongid, millest kujunes üks kardetuimaid paiku okupeeritud Eestis.
KGB vangikongide ekspositsioon valmis Okupatsioonide muuseumi eestvedamisel koostöös Eesti Mälu Instituudi ja Eesti Muinsuskaitse Seltsiga. Vangikongide avamise projekti toetajad on Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum ja Okupatsioonide muuseum.
Okupatsioonide muuseumit külastas 2016. aasta jooksul ligikaudu 33 300 inimest.
