Teadlastelt tellis hinnangu mõne Eesti NSV KGB likvideerimisel sõlmitud lepingu kohta protsessi uuriv riigikogu erikomisjon.

Komisjoni esimees Aimar Altosaar ütles BNS-ile, et probleemid eelnimetatud Eesti ühiskonna, avalikkuse ja meedia, samuti kohtuvõimude poolt kahtluse alla seatud dokumendiga on keerulised.

Kokkulepe KGB endiste kaastöötajate, pensionäride ning nende perekonnaliikmete õigusalase ja sotsiaalse kaitse, pensioni ja elamispinnaga kindlustamise kohta ning lõppakt ENSV KGB tegevuse lõpetamise kohta kirjutati alla 1991. aasta detsembris. Sotsiaaltagatiste kokkulepe on avalikkuse jaoks enim tuntud Vare-Šironini leppena.

“Viimaste puhul hakkavadki arusaamatused juba dokumentide vormistamisest, kuivõrd kokkuleppe originaali ei ole Eestis leitud, lõppaktil puudub aga täpne kuupäev, originaal on aga rahvusarhiivis olemas,” tõdes Altosaar.

Ülikooli õigusekspertide hinnangul ei ole nimetud kahe dokumendi õigusjõuga kõik korras. “Kuid kas nende dokumentidega on Eesti riik võtnud endale mingeid kohustusi endiste KGB töötajate ees ning milline on nende dokumentide tähendus Eesti riigivõimule laiemas mõttes, nendele küsimustele tulevad vastused uurimiskomisjoni lõpparuandes,” lausus Altosaar.

KGB likvideerimist uuriv erikomisjon peab lõpparuande esitama riigikogule aprillis.