“KGB likvideerimisel Eesti riigile üle antud dokumentidest ja likvideerimist käsitlevatest dokumentidest võivad midagi teada omaaegsed siseministrid, nagu Robert Närska ja Lagle Parek,” ütles Aasmäe neljapäeval BNS-ile.

Aasmäe sõnul võttis komisjon Eesti NSV KGB-lt üle kõik, mis 1991. aastal võtta oli — eritehnika, relvad, hooned, autod ja Tallinnasse jäetud dokumendid, nende hulgas umbes 40.000 väljasõidutoimikut.

“Ülevõetud dokumendid ei muutnud oma asukohta, nad jäid Tallinnasse Pagari tänava keldriarhiivi, lihtsalt Eesti tollase siseministeeriumi arhivaarid tulid ja lugesid dokumendid üle ning vormistasid nende ülevõtmise akti,” rääkis Aasmäe. “Mõned aastad hiljem, kui Lagle Parek oli siseminister, lugesin ajalehest, et umbes 40.000 ülevõetud väljasõidutoimikust on 16.000 kadunud,” lisas ta.

Aasmäe sõnul pole KGB likvideerimist Eestis uuriv riigikogu erikomisjon enesele päris täpselt selgeks teinud, mida ühe salateenistuse likvideerimine endast kujutab.

“Likvideerida saab ainult salateenistuse legaalset osa: hooneid, tehnikat ja arhiveeritud dokumente. Agentuurvõrku ei saanud ju likvideerida, me ei saanud hakata KGB-ga kaastöös kahtlustatavaid füüsiliselt hävitama,” sõnas Aasmäe.

Tema sõnul oli Eesti NSV KGB likvideerimine endise NSV Liidu osades enneolematu tegu, kuna paljudes lagunenud liitriigi osades säilitati KGB struktuur uue riigi salateenistusena.

“Kui mulle veel kord usaldataks mõne salateenistuse likvideerimise austav ülesanne, teeksin ma seda muidugi nüüd tunduvalt paremini,” sõnas Aasmäe.

Parlamendi erikomisjoni juhtiv Aimar Altosaar ütles BNS-ile, et paljud KGB-lt ülevõetud dokumendid ja ülevõtmist kajastavad materjalid on sattunud väljaspoole Eesti riigi vaatlusvälja. Tema hinnangul pole siiski põhjust arvata, et KGB materjalid on hävinud või hävitatud.

“Aga ma ei oska ka öelda, kus ja kelle valduses need on,” tõdes Altosaar. “Originaaldokumendid arhiivides või valitsusasutustes kas puuduvad või on säilinud fragmentaarselt.”

1990. alguses pakuti Eestis illegaalselt isikute KGB-toimikuid müüa kuni 3000 USA dollari eest, hiljem need hinnad langesid. Altosaar meenutas, et erilist ostuhuvi toimikute vastu ei olnud.

Altosaare sõnul on riigikogu komisjonil kavas sündmuste taastamiseks kuulata ära Eesti NSV KGB likvideerimisega seotud Hardo Aasmäe ja Rein Järliku seletused. Samuti on kavas vestelda riigikantselei endiste juhtide Uno Veeringu ja Enn Bekkeriga.

1991. aasta 18. detsembril sõlmitud lõppaktist NSVL Liidu julgeoleku komitee tegevuse lõpetamise kohta on komisjoni käsutuses vaid koopia.

Komisjoni kokku kutsumise ajendiks saanud aktile on alla kirjutanud KGB kindral Vjatšeslav Šironin, toonane riigiminister Raivo Vare ja ENSV KGB viimane juht Rein Sillari.

Altosaar märkis, et sellel rahvusarhiivist saadud paberil puudub allakirjutamise kuupäev, kuid on Vare, Šironini ja Sillari allkiri.

“Ekspertide informatsiooni kohaselt oli kogu ülevõtmisprotseduur äärmiselt lünklikult dokumenteeritud, mille tõttu olemegi praegu tõsiasja ees, et me ei tea, kui palju võeti materjale üle, kes ja milliste volitustega pidas sel teemal läbirääkimisi Nõukogude Liidu ametiisikutega, millised lepped valmistas ette ja realiseeris 1991. aasta sügisel toiminud valitsuskomisjon, niinimetatud Hardo Aasmäe komisjon,” tõdes Altosaar.