“Kahjuks on materjalid sattunud väljaspoole Eesti riigi vaatlusvälja,” ütles BNS-ile komisjoni esimees Aimar Altosaar. Tema hinnangul pole põhjust arvata, et KGB materjalid on hävinud või hävitatud.

“Aga ma ei oska ka öelda, kus ja kelle valduses need on,” tõdes Altosaar. “Originaaldokumendid arhiivides või valitsusasutustes kas puuduvad või on säilinud fragmentaalselt.”

1990. alguses pakuti Eestis illegaalselt isikute KGB toimikuid müüa kuni 3000 USA dollari eest, hiljem need hinnad langesid. Altosaar meenutas, et erilist ostuhuvi toimikute vastu ei olnud.

Altosaare sõnul on riigikogu komisjonil kavas sündmuste taastamiseks kuulata ära Eesti NSV KGB likvideerimisega seotud Hardo Aasmäe ja Rein Järliku seletused. Samuti on kavas vestelda riigikantselei endiste juhtide Uno Veeringu ja Enn Bekkeriga.

1991. aasta 18. detsembril sõlmitud lõppaktist NSVL Liidu julgeoleku komitee tegevuse lõpetamise kohta on komisjoni käsutuses vaid koopia.

Komisjoni kokku kutsumise ajendiks saanud aktile on alla kirjutanud KGB kindral Vjatšeslav Šironin, toonane riigiminister Raivo Vare ja ENSV KGB viimane juht Rein Sillari.

Altosaar märkis, et sellel rahvusarhiivist saadud paberil puudub allakirjutamise kuupäev, kuid on Vare, Šironini ja Sillari allkiri.

“Ekspertide informatsiooni kohaselt oli kogu ülevõtmisprotseduur äärmiselt lünklikult dokumenteeritud, mille tottu olemegi praegu tõsiasja ees, et me ei tea, kui palju võeti materjale üle, kes ja milliste volitustega pidas sel teemal läbirääkimisi Nõukogude Liidu ametiisikutega, millised lepped valmistas ette ja realiseeris 1991. aasta sügisel toiminud valitsuskomisjon, niinimetatud Hardo Aasmäe komisjon,” tõdes Altosaar.