Staabiohvitseri "relvadeks" on kaart, telefon ja arvuti, millega käib info töötlus ja edastamine. Kõige tähtsam on aga loominguline mõtlemine, et luua staabile realistlik ja väljakutset pakkuv stsenaarium.

"Meil on kaks ülesannet, üks ülesanne on mängida politsei reaalsündmuseid, mis toimuksid sarnases situatsioonis. Ja teine ülesanne on reaalne õppuse julgeolek ehk siis püüame koordineerida selleks, et õppus päriselt hästi sujuks," ütles Politsei- ja Piirivalveameti kriisireguleerimise ekspert Toomas Malva. Ta lisas, et koostöö läheb iga aastaga paremaks ja üksteisest saadakse ka rohkem aru.

Järgmisel nädalal keskendub kogu õppuse staap sellel nädalal planeeritud tegevuste elluviimisele.

„Kuna meie taktikaõppused Kevadtormil toimuvad suuresti ikkagi tsiviilmaadel, riigimaadel, väljaspool kaitseväe harjutusalasid, siis seda kõike koordineerime võimalikult palju ette samal ajal, kui õppus toimub, et üksused saaksid keskenduda oma lahinguülesannete täitmisele,“ sõnas juhtimispunkti õppuse juht kolonel Mati Tikerpuu.

Tänavu algas kaitseväe suurõppus Kevadtorm 29. aprillil ja kestab 17. maini. Õppuse käigus mängitakse läbi erinevad olukorrad, mille käigus harjutavad koostööd politsei- ja piirivalveamet, päästeamet, kaitseliit, kaitsevägi, kohalikud omavalitsused ja teised organisatsioonid ning liitlaste ja partnerriikide relvajõudude üksused.