Kevadlinnud on juba kohal

“Linnud ju ei tea, et ilmajaam praegusele soojale külmalainet järele tulema lubab,” ütleb linnuhuviline Jaan Ernits, kes enamiku koju jõudnud rändlindudest juba oma silmaga ära on näinud.

“Suuremad põllud on juba lumevabad ja seal on kiivitajad aset võtnud,” luges keskkonnateenistuse spetsialist Jaan Ernits Vasaveres ühel põllul enam kui 40 kiivitajat kokku, kirjutab Põhjarannik.

“Kuldnokk on kohal,” kinnitas Ernits. “Lõokesed tulid juba eelmisel nädalal, künnivaresed samuti. Ja musträstad — üksikud olid talvel ka siin, aga nüüd on neid juba kõvasti rohkem. Hiireviu on tagasi, täna nägin kaht laululuike.”

Enamiku lindude jaoks on tagasituleku aeg üsna tavapärane, vaid kiivitajate kohta tsipa varavõitu — enamasti jõuavad nad siia märtsi lõpus — aprilli alguses.

“Seda on varemgi juhtunud, et rändlinnud varakult tulevad,” ei söandanud Ernits nende järgi varajast kevadet ennustada, “hiljem on aga külma ja lund veel küll olnud.”

Külmalaine, mida ilmaennustajad praegusele soojale peatselt järgnema prognoosivad, ohustab enim putuktoidulisi linde.

Ega inimene sel puhul eriti aidata saa. Kui ainult et külmast ja näljast apaatse linnu näiteks keldrisse toibuma viib (Ernitsal endal olid ükskord kaks punarinda niiviisi külmapaos).

Lindude talvetoitmist päriselt ära lõpetada praegu veel siiski ei tohiks, vähem nokaesist võiks neile aga panna küll. Kui külmaks läheb, peaks toidukogust taas suurendama.

Keskkonnateenistuse juhataja Agu Värimäe on tänavu näinud juba kuldnokki, kiivitajaid, hakke ja lõokesi. “Aga päris õige ränne pole siia veel jõudnud,” arvas ta. “Kuldnokkadelt veel eriti laulu ei tule, suhteliselt vagased on nad.”

Värimäe usub, et külma tuleb veel kindlasti ja lundki sedapalju, et maa valgeks teeb. “Aga soe on peatselt kusagilt järele tulemas, ega linnud muidu oleks tulema hakanud.”.