“Kui tõsiselt näiteks valitsus või valitsusliit loeb riigikontrolli aruandeid? Ma vaatasin neid riigikontrolli aruandeid ja auditite aruandeid. Kas keegi viitsib neid ka lugeda?” küsis Ruussaar.

Tema sõnul tuleb sealt väga selgelt välja mitmed tõsiasjad — infosüsteemide audit näitas, et riiklike infosüsteemide ettevalmistamine on nõrk ja läbiplaneerimata, mis tähendab, et see toob riigile rahalist kahju, haiglavõrk on segane ja kallis, kultuuri rahastamine on segane, korruptsiooni ennetamine kohalikes omavalitsustes on puudulik, riigi vara kasutatakse nii nagu jumal juhatab. “Äkki tasub neid riigikontrolli auditeid lugeda? Sealt saaks äkki mingisuguseid mõtteid, kuidas riigi elu paremini korraldada. Mitte lihtsalt mehhaaniliselt eelarvet kärpida,” ütles Ruussaar.

Riigikogulane Hannes Astok lisas, et need auditid on väga tänuväärne lugemine ja neid loetakse nii riigikogus kui ka valitsuses suure huviga ning tehakse ka nendest järeldusi. Astoki sõnul ei saa öelda, et järeldused, mis seal kirjas on, oleksid enne teadmata. Kas see viib ka reaalse tulemuseni on ise küsimus. “Aga riigikontroll teeb selles mõttes väga tänuväärset tööd, et ta tõstab need probleemid selgelt analüüsituna ja struktureerituna üles, mida võibolla seni tunnetatakse, et probleem on olemas, aga ei oska nagu kuskilt otsast kinni võtta.”