Keskpäevatund": kui muukeelseid oleks vähem, loksuks integratsioon ise paika
"Siin on see vahe, et sakslased on ise need türklased sinna kohale kutsunud. Eestlased ei ole muulaseid siia nii palju kutsunud," rääkis Sulev Vedler.
Aarne Rannamäe hinnangul on meil ka muulaste kriitiline mass oluliselt suurem kui Saksamaal. "Probleemid on samasugused ja kohati vaata et veel teravamad," sõnas ta. "Põhjused on erinevad, aga situatsioon on väga sarnane."
"Võrdlus Saksamaa ja meie olukorra vahel on täiesti vale selles mõttes, et Saksamaal põrkuvad kaks suurt jõudu, suurt riiki, suurt rahvast. Meie oleme ise väikesed, meil on sissetungijad, kes algul okupeerisid ja siis koloniseerisid ja see viis demograafilise balansi nihkesse ja kõrval on seesama naaber, kes mõjutab kogu aeg seda väikest kogukonda. Need asjad on võrreldavad pealtnäha, aga tegelikult ei ole ka.
Heidit Kaio tõi näiteks Taani ja seal puhkenud karikatuuriskandaali, mille tagajärjel selgus, et kuigi sõnades räägiti dialoogist teise poolega, selgus üllatuslikult, et Taani on 20 aastat pidanud dialoogi ainult iseendaga.
"Eesti puhul on ka see, et me väga hästi ei näe teise poole tõrksust. Mul on tunne, et oleme samamoodi monoloogis, et meie räägime, mida võiks venelastest arvata, aga seda, missugune on venelaste suhtumine siin eestlastesse, seda me tegelikult väga palju ei tea. Seda on võib-olla mingid killukesed siit ja sealt. Ma tunnen sellest puudust, ma tahaksin teada, kui see on ka vaenulikkus, siis ma arvan, et meil oleks seda hea teada rohkem," märkis ta.
"Kujutage ette olukorda, et meil ei ole siin mitte 300 000 muukeelset, kui neid oleks 50 või 100 tuhat, meil ei oleks praktiliselt mitte mingisugust probleemi. Kogu see integratsioonijutt oleks olemata ja asi ise läheks väga ruttu korda. Uue, 20 iseseisvusaasta jooksul oleks kõik juba paigas ja mingit probleemi ei oleks," tõdes Rannamäe.
Heidit Kaio sõnul on nüüd Euroopas märgata seda, et hoolimata suurest tolerantsist alates Teise maailma sõja lõpust, on nüüd jõutud nägemuseni, et ka põlisrahvaste õigusi tuleb kaitsta: "Nüüd on järjest selgemalt tulnud välja, et selline suhtumine ei toimi. Minu meelest on märgata Euroopas sellist peatõstmist, et tegelikult on ka meil riigis õigus kultuurilistele eripäradele ja meil on õigus nõuda, et ka teie meie vaatekohti mõistaksite ja aktsepteeriksite."
