Kesklinn kaebas poliitaktivistist kunstniku Neeme Lalli üürivõla pärast kohtusse

 (62)
Neeme Lall Keskerakonna kontori ees
Neeme Lall käis mai keskel Keskerakonna kontoris Edgar Savisaarega kohtumas.Foto: Andres Putting

Kunstnikul ja poliitaktivistil Neeme Lallil, kes jääb igal rahvuslastega käsikäes peetud meeleavaldustel referendumeid nõudeski rõõmsaks, on keerulised ajad. Nimelt on Laial tänaval avatud ateljeed pidaval kunstnikul ajapikku Tallinna Kesklinna valitsuse ees kogunenud pirakas üürivõlg ja linnaosa on alustanud tema vastu kohtuteed.

Kesklinna valitsuse avalike suhete nõunik Ester Šank kinnitas, et taotleb kohtult võlgnevuse tasumist ja valduse vabastamist, kuid asja detailidest rääkida ei soovinud. "Kuna Tallinna Kesklinna Valitsus on valduse vabastamise ja võlgnevuse nõude esitanud kohtule, siis soovime järgida mõistlikku tava kohtumenetluse ajal arutatava asja osas avalikke kommentaare mitte jagada," põhjendas ta.

Lall tunnistas Delfile esmalt napilt, et võlad on tal tõepoolest üleval, kuid keeldus samuti täpsemalt selgitamast. „Ega ma Delfile võlgu ei ole,“ lausus Lall ja lõpetas kõne. Natuke hiljem ta siiski leebus ja soostus oma olukorda selgitama: probleemid kinnisvaraga algasid tal aastaid tagasi, pärast seda, kui ta oli ennast poliitiliselt positsioneerinud ja alustanud koostööd Keskerakonnaga. Lall täpsustab, et ei kuulu Keskerakonda, vaid tema vaated kattuvad ka teiste konservatiivsete jõududega nagu EKRE ja RÜE. Lall sõnas, et tema vaated ei sobi kokku tema naabrite omadega ning ühistu asus kunstnikku seetõttu taga kiusama, näiteks trahvides teda välisukse lahti jätmise eest iga kord 200 krooniga. Keskmise inimesega võrreldes pehmelt öeldes värvikas Lall ruttab täpsustama, et pole mingi elupõletaja, vaid täiskarsklane, hipi, kunstnik ja esoteerik. See naabritevaheline konflikt on varemgi meedias kajastust leidnud. Samuti on talle etteheiteid teinud munitsipaalpolitsei muinsuskaitse all oleva maja fassaadi külge siltide riputamise eest. Linna vastu on Lall mässanud ka parkides Laial tänaval oma kirjuvärvilist reklaammaasturit ja eirates selle eest määratud trahve.

Seotud lood:

Tänase seisuga peab Lall ühes kuus maksma üüri suurusjärgus 550 eurot. Võlgu on tal linnaosa ees kogunenud kaks – üks 10 000 eurot, teine 15 000. Kuna kohalikel pole kombeks kunsti soetada, siis enamik sissetulekust tuli tal ateljeesse sisse astunud turistidelt ning seetõttu on ka asukoht Vanalinnas talle eluliselt tähtis. „Mujal Euroopas on avatud ateljeede pidamine küllaltki levinud, aga siin ei saada sellest aru,“ selgitas ta. Võla kuhjumise alguse paigutabki Lall nelja aasta taha, kui majas hakati tegema remonti ja ta ei saanud oma ateljeed enam avatuna hoida.

Neeme Lalli galerii ette pargitud auto, trahvikviitungid kojamehe vahel Foto: Andres Putting

Lall kinnitab, et on tegevkunstnik, mitte riigipööraja, ja elabki nagu kunstnik ehk siis on vaene. "See, mis looja pihku poetab, läheb otse suhu." Laia tänava ateljee on olnud 13 aastat tema kodu ja jõudu kuskil mujal nullist alustada tal pole. „Tuleb ära maksta,“ sõnab ta ja kinnitab, et kolimine või kohtutäituri poolt väljatõstetud saamine oleks tema jaoks häving.

Lalli sõnul on tema ainus lootus nüüd teha maalide müümise kampaania, sest kunstnikuna on ta viljakas ja maale on tal tõesti palju. Lall selgitas, et kui muidu oleks need müüdud saanud tasapisi, siis nüüd on tarvis kampaania korras inimesed külla kutsuda ja realiseerida kõik korraga. „Teil on nüüd võimalus teha midagi Kodutunde stiilis. Ma olen aus kunstnik ja raha kokku ajamine pole mind kunagi huvitanud. Tauno Kangro, tema on ärimees, aga mina ei olen vaene tegevkunstnik,“ loodab Lall.

Delfi küsimusele, kuidas ta kommenteeriks teooriat, et vajadus hakata üüri maksma sadas talle kaela seepärast, et tema pea kohalt kadus tema sõbra Edgar Savisaare katus, vastas Lall, et Savisaar pole mingi katus. „Savisaar on maamärk.“ Palvele täpsustada, kas ajaloolises või esoteerilises mõttes, vastas Lall, et ikka esoteerilises. „Tema hoiab meid siin. Kui tema kaob, kaob meie vabadus,“ oli ta kindel. Et linn kunstnikule vaatamata tema heale läbisaamisele linnapealaadse ametimehega ja tolle juhitud erakonnaga siiski allahindlust ei tee, on kunstniku sõnul märk sellest, et linna asju aetakse väga puhtalt.