Kes ja millistel tingimustel on saanud näiteks õiguse kasutada üle 700 ruutmeetri suurust pinda Hella Hundi pubi majas Pikal tänaval? Või mitutsada ruutmeetrit Tallinna ülikooli vastas asuvast majast Narva maantee 38? Või 70 ruutmeetrit kohe Toompea lossi naabruses asuvast hoonest? Kesklinna linnaosa pressiesindaja Ivo Parbus seda ei ütle, kirjutab Eesti Päevaleht.

„Valdav osa lepingupartnereid on eraisikud ning seetõttu läheks nende isikuandmete avaldamine vastuollu andmekaitse reeglitega,” selgitas ta. Nii ei saagi avalikkus teada, millistel tingimustel on antud kasutada ruume kesklinnas, kus otsustusõigus on ainult ühel ametnikul ehk linnavara valitseja ametit pidaval Jüri Lumbil.

Eesti Päevaleht esitas päringu ka andmekaitseinspektsiooni, kus asuti seisukohale, et linnaosa on eraisikutega sõlmitud lepinguid varjates korrektselt käitunud, kuna teabele juurdepääsu võimaldamisega kahjustatakse oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust. Samal ajal märkis inspektsioon, et juriidiliste isikutega tehtud lepingud peaksid olema avalikud.

Ometi ei avalikustanud linnaosavalitsus endiselt ka juriidiliste isikutega tehtud lepinguid. „Ka juhul, kui kokkuleppe allkirjastajaks on juriidiline isik, on ta reeglina kellegi esindajaks," selgitas Parbus. „Peaksime kontakteeruma teiste osapooltega, mida me siinjuures mõistlikuks ei pea."

Huvitaval kombel võtsid sellise „vaikiva" menetluse seadustava määruse vastu 2005. aasta alguses võimul olnud Tõnis Paltsi linnavalitsus ja Maret Maripuu juhitud linnavolikogu, ent esimene vastav tehing sõlmiti juba uue linnavalitsuse ehk Keskerakonna juhtimisel.