Ametiisikuid kahtlustatakse altkäemaksu võtmises, lisaks esitatakse kuuele inimesele kahtlustused vastavalt nende rollidele riigihanke teostamise nõuete rikkumise, altkäemaksu andmise, selle vahendamise ja dokumentide võltsimise ning võltsitud dokumentide kasutamise osas.

"Linnavolikogu liiget Aleksei Voronovi on alust kahtlustada riigihangete teostamise nõuete rikkumises menetluses osalejale eelise andmise eesmärgil ning altkäemaksu saamises ja küsimises korduvalt ning suures ulatuses," ütles prokuratuuri pressiesindaja Jelena Filippova.

Ta lisas: "Oma ametiseisundit kasutades lõi AS Narva Vesi juhatuse liige Aleksei Voronov oma tuttavatele eelisolukorra teiste hankes osalejatega võrreldes. Ta kohandas hanketingimusi oma soosikutele sobivaks, võimaldas hanke käigus muuta pakkumisi, kindlustades seeläbi tuttavatele hankevõidud. Linnavolikogu liikmena aitas Voronov kaasa Narva Linnavalitsusest ehitusloa saamisele ja hankeprojektide kinnitamisele. Vastutasuna sai ta altkäemaksu ligi 60 000 eurot."

Hetkeseisuga esitatakse kriminaalmenetluse raames kahtlustused kokku kaheksale inimesele, samas ei ole välistatud, et isikute arv võib laieneda.

Kriminaalasja kohtueelset menetlust viib läbi Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo. Menetlust juhib Viru Ringkonnaprokuratuur.

Kahtlusaluste ring võib laieneda

Viru ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Ene Timmi sõnul ei ole välistatud, et lisaks ettevõtjatele võib kahtlustuse saada veel ka mõni linnavolinik, vahendab ERRi uudisteportaal.

Timmi ütles, et rikkumised pandi kahlustuse kohaselt toime alates juunist 2018 ja on kestnud sisuliselt tänase päevani.

Juhtivprokuröri sõnul on sellises ulatuses ja sellisel viisil nagu praegu on alust kahtlustada, altkäemaksu võtmine esimese astme kuritegu ja karistus selle eest on üks kuni kümme aastat vangistust.

Timmi kinnitusel kaalub prokuratuur kahtlusaluste vahi alla jätmist.

Mullu augustis kirjutas venekeelne Delfi, et korruptsioonikahtluse saanud Narva keskerakondlased endal süüd ei näe ja süüdistavad toimuvas hoopis toonast siseminister Andres Anvelti, kes nende sõnul soovis riigikogu valimiste eel poliitilisi konkurente nõrgestada.