Keskkriminaalpolitsei juht: Savisaare suhtes menetluse lõpetamine on ohtlik pretsedent. Minu kui kodaniku õiglustunne on riivatud

 (197)
Keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere
Keskkriminaalpolitsei juht Aivar AlavereFoto: Reelika Riimand /PPA

„Ega keegi inimesena ei kahtle, et Edgar Savisaare tervis ongi kehv ja võib-olla ta ei ole võimeline kaasa tegema kogu seda protsessi sellises ulatuses, aga kindlasti oleks olnud võimalik protsessiga edasi minna - eeldusel, et Savisaare ja tema kaitsjad oleks tahtnud sellega edasi minna,” ütleb PPA keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere kõige kuulsama korruptsioonijuhtumi viimaste arengute kohta.

Politsei- ja piirivalveamet tutvustas täna avalikkusele korruptsioonikuritegude büroo aastaraamatut. Korruptsioon ei näita Eesti ühiskonnas vähenemistendentsi – kahel viimasel aastal on registreeritud ligi 700 korruptsioonikuritegu, mida on kõvasti enam kui kahel eelneval aastal. Peamised kuriteod on seotud altkäemaksu andmise/võtmise ja võltsimistega.

Kuidas ühiskonda ausamaks muuta? Kõigepealt peavad muutuma meie hoiakud ja väärtushinnangud, nentisid täna politseijuhid. Nagu kala hakkab mädanema peast, algab ka ühiskonna paranemine peast ehk asutuste, organisatsioonide, ettevõtete ja omavalitsuste juhtidest. Juhid peavad tundma vastutust, mis väärtusi tema organisatsioon kannab ja kas on tehtud kõik võimalik, et töötajad/ametnikud oleks ausad.

Et suured hämmastavad muutused on võimalikud, näitab politseijuhtide kinnitusel Maanteeamet, kus veel mõni aasta tagasi töötas hulk inimesi, kes pidasid normaalseks anda altkäemaksu eest juhilube või lasta ülevaatusest läbi ohtlikke sõidukeid.

Keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere loodab, et muutuse teeb läbi ka Tallinna linn, mis on palganud korruptsiooni väljajuurimiseks ja mentaliteedi muutmiseks appi endise peaprokuröri, vandeadvokaat Norman Aasa.

Milline viimaste aastate korruptsioonijuhtum on Teie enda jaoks kõige meeldejäävam?

Ehk Maanteeameti juhtum, mis oli väga mastaapne ja puudutas suurt osa ühe valdkonna inimestest: nii ülevaatuspunkte kui eksamineerijad. Mõju poolest ja valdkonna puhastamise mõttes oli see vast üks olulisemaid, kuigi altkäemaksu summad, mis maksti, olid ju tegelikult naeruväärselt väikesed.

Selle menetlusega - koostöös Maanteeameti endaga -, muutus üks konkreetne valdkond puhtamaks.

Meelde on jäänud kindlasti ka mõned kohalike omavalitsuste menetlused. Näiteks tänavu avalikkuse ette jõudnud Tallinna linnatranspordiameti juhtum, kus ilmnes samamoodi väga markantselt, kui paljude aastate jooksul ja kui suures mahus oli linna allasutuse ühel inimesel võimalik selliste tegudega tegeleda.

Osadel riigikogulastel on plaan uurimisele konkreetsed ja väga lühikesed tähtajad panna – politsei kohtueelne uurimisele kuni kümme päeva ja prokuratuuri menetlusele kuni kolm kuud; kõige keerulisematel juhutudel maksimaalselt üheksa kuud. See teeks just korruptsiooni- ja majanduskuritegude uurimise väga keeruliseks?

Täpselt nii. Nii korruptsiooni- kui suuremate majanduskuritegude, samuti ka kuritegelike ühenduste menetlemises oleks see õiguskaitseasutustele väga suur hoop. Sest midagi pole teha, tõendite kogumine on pikaldane protsess, ja kui see menetlus toob kaasa näiteks ekspertiisid või õigusabipalvete tegemised välisriikidesse, kui on misiganes rahvusvaheline mõõde või puutumus, mis organiseeritud kuritegevuse puhul on tänaseks pea kõikides kaasustes, siis venivad menetlused meie tahtest sõltumata. Meil pole mingit huvi venitada.

Ma ei taha öelda, et see oleks päris surmahoop tänasele töökorraldusele ja menetlusvõimekusele, aga igal juhul tekiks ülisuur probleem. Ja ma arvan, et riigil oleks sellega kaotada tunduvalt rohkem kui võita.

Ma olen muidugi nõus, et kannatanute seisukohast ja mõningatel juhtudel ka kohtualuste seisukohalt oleks oluline, et menetlus oleks võimalikult kiire, et lahend saabuks kiiremini, et kannatanute õigused saaks kaitstud kiiremini, see on kõik õige. Meie menetlusüksusena peame muidugi mõtlema, kas on kuidagi võimalik efektiivsemaks muuta menetlust, võib-olla digitaliseerimistega, võib-olla mingisugusel moel bürokraatia vähendamisega, võib-olla menetlusstrateegia muutmisega, aga me ei suuda teha seda lõputult. Viimase seisuga välja pakutud tähtajad on absoluutselt ebareaalsed.

Rääkides pikast menetlusest, siis äsja otsustas kohus lõpetada menetluse kõige tuntuma korruptsioonis süüdistatud isiku – Edgar Savisaare suhtes tema tervisliku seisundi tõttu. Justiitsminister Urmas Reinsalu viitas, et praegune seadus võimaldab süüdistatavatele puutumatust ja ehk oleks aeg seadust muuta. Mis Teie ütlete?

Loe veel

Aga olen nõus justiitsministri seisukohaga, ütlen, et see on ohtlik pretsedent. Eks igal inimesel tekib oma tunnetus, mis ta sellest asjast arvab; mina kodanikuna võin küll öelda, et minu õiglustunnet on riivatud. Ega keegi inimesena ei kahtle, et Edgar Savisaare tervis ongi kehv ja võib-olla ta ei ole võimeline kaasa tegema kogu seda protsessi sellises ulatuses, aga kindlasti oleks olnud võimalik protsessiga edasi minna - eeldusel, et Savisaare ja tema kaitsjad oleks tahtnud edasi minna. Aga see on praegu minu kui kodaniku arvamus.

Tallinna linnapea Taavi Aas on möönnud, et Tallinna linna osas on praegu käimas korruptsiooniuurimisi, millest avalikkus ei tea. Saate äkki öelda mingi suurusjärgu, kui palju kriminaalasju on käimas?

Ma kahjuks ei saa seda avalikustada.

Neid on mitmeid?

Ei kommenteeri.

Te rääkisite täna meediale omavalitsuste ja asutuste juhtide eeskujust ja rollist korruptsiooni vähendamisel, ja et vajadusel tuleb mujalt abi küsida. Tallinn on nüüd appi võtnud endise peaprokuröri, praeguse vandeadvokaadi Norman Aasa. Kui positiivselt Te seda asja näete, kas Teil on lootus, et Tallinnas hakkavad asjad paranema, et mentaliteet muutub?

Ma arvan, et Norman Aas tulenevalt oma taustast on kahtlemata väga õige inimene andma Tallinnale strateegilisi soovitusi. See oli õige samm linnavalitsuse poolt. Kohtusime [PPA korruptsioonikuritegude büroo juhi] Mati Ombleriga eelmisel nädalal ka ise Tallinna linnavalitsusega ja arutasime neidsamu küsimusi. Praegu saan öelda seda, et linnavalitsuse suust on kuulda olnud, et tahe probleemiga tegeleda on neil olemas, samuti ka plaan. Kui sinna sisu ja tegevused taha tulevad, siis võib loota, et asi paraneb.

Mis puudutab Tallinnat, siis võibolla see meediakajastus on läinud mõnevõrra kreeni. Eks Tallinn Eesti mõistes ongi eristaatuses, Tallinnas on kõike kõige rohkem: kõige rohkem inimesi, kõige rohkem raha, kõige rohkem probleeme..

.. kõige rohkem korruptsiooni?

Kõige rohkem korruptsiooni sealhulgas. See on paratamatu. Nagu ütlesin, siis Tallinna linnavalitsuse poolt on tahe selle probleemiga tegeleda olemas.

Valimised on taas lähenemas, Keskerakond peab mainet parandama. Kas Teie usute selle tahte siirusesse?

Kui ma Taavi Aasaga kohtusin, siis mulle jäi selline mulje küll, et ta tahab sellega tegeleda.

Aga Tallinn on suur ja lai ning mõtteviisi ja hoiakute muutus ei saa olla ainult ühe-kahe inimese põhine, see peab olema laiem. Peab tulema süsteemne järelevalvemehhanism taha ja alles siis hakkavad asjad muutuma.

Mis on Tallinnas süsteemselt valesti ja mida tuleks teha?

Paljud linnaametite osakondade ja asutuste juhid, keskastme juhid on hästi pikalt oma kohtadel olnud ja ilmselt see otsustusõigus on võib-olla natuke .. ma ei saa öelda, et monopoliseeritud, aga midagi sinnapoole.

Nad on jäänud kuidagi omaette tegema asju, süsteemset järelevalvet ja ennekõike riskide maandamist ei ole. Et mis põhimõtetel toimub personalivalik – keda tööle võetakse; mis põhimõtetel toimuvad hanked; et uuritaks seda, kas hangete otsustamisel võivad olla isiklikud huvid jne.

Sisekontroll on linnas olemas. Kuivõrd see oma eesmärki täidab?

Ma ei ole nii suur Tallinna linnavalitsuse spetsialist. Ütleme nii, et kõrgemate linnaametnike teemad on kapo pädevuses. Meil [keskkriminaalpolitseis] on rohkem allasutused ja madalama astme ametnikud. Aga kindlasti võiks parem olla. Aga niimoodi võib väita enamike omavalitsuste kohta.

Kui mõni linnaametnik märkab, kuuleb midagi, kas Te soovitate tal pöörduda sisekontrolli, või politseisse?

Emba kumba. Aga kindlasti tuleb pöörduda.