Keskkonnaseisundi hindamise uuring maksis üle 6000 euro
85 protsenti elanikkonnast oli seisukohal, et Eesti keskkonnaseisundit võib pidada heaks. Umbes kümnendik vastajatest pidas Eesti keskkonnaseisundit pigem halvaks, neli protsenti väga heaks ning kolm protsenti ei osanud seda hinnata. Väga halvaks ei pidanud seda keegi.
Valdkondade kaupa hinnati uuringu andmetel kõrgelt loodusradu ja omal käel Eesti loodusega tutvumise võimalusi. Samuti puhta joogivee kättesaadavust, jäätmeveo korraldust ja õhu puhtust.
Rahulolematus paistis silma mere puhtuse, prügi sorteerimise ja metsade valdkonnas.
Valdav osa uuringus osalejatest leidis, et looduse hoidmine toob meile kasu.
Vastajad leidsid, et looduskaitsealasid ja rahvusparke tuleks rohkem inimestele avada ja tutvustada, et Eesti ilusat loodust tuntaks paremini.
Suur osa vastajatest ei nõustunud väitega, et kui tuleb valida kahe võimaluse vahel, kas säilitada looduskeskkonda või arendada majanduslikult kasumlikku tegevust, tuleb looduskeskkond ohverdada.
Enamus oli ka seda meelt, et Eesti inimesed on muutunud keskkonnateemade osas tähelepanelikumaks ja oskavad loodust paremini hoida.
Elektritootmist puudutava küsimuse juures pidasid inimesed kõige olulisemaks, et elektritootmine peab toimuma keskkonnale võimalikult vähese kahjuga. Vähemoluline oli elektri tootmise hind ja olulisuselt kolmas väide, et elektritootmine peab tagama meile sõltumatuse välismaistest allikatest.
Kõige keskkonnasõbralikumaks pidasid vastajad tuuleenergiat. Seejärel puidu, biomassi ja puidujäätmete põletamist. Kõige keskkonnavaenulikumaks hinnati tuumaenergiat.
