Keskkonnaministrid arutavad järgmisi samme kliimastrateegia vastuvõtmisel

 (47)
Rene Kokk
Rene KokkFoto: Jaanus Lensment

Eesti keskkonnaminister Rene Kokk väisab täna Luksemburgis Euroopa Keskkonnanõukogu istungit, kus arutatakse Euroopa Liidu (EL) pikaajalise kliimastrateegia 2050 üle.

Keskkonnaministrite kohtumisel on päevakorral ka sihtide seadmine ELi kemikaalipoliitikale, keskkonnapoliitika rakendamine liikmesriikides ning vee taaskasutuse miinimumnõuded.

Kliimastrateegia 2050

Jätkuna eelmisel nädalal toimunud riigijuhtide aruteludele Ülemkogus arutavad keskkonnaministrid EL kliimastrateegia 2050 vastuvõtmise edasist ajakava. Selle aasta lõpuks peab EL olema oma kliimaambitsioonis kokku leppinud, mille nimel hakkab tööle järgmise EL Nõukogu eesistujana Soome.

Eesti toetab põhimõtet liikuda aastaks 2050 kliimaneutraalse majanduse poole. Samal ajal ei saa aga langetada otsust kiirustades, sest lliimaneutraalsuse saavutamine eeldab Eestilt ja teistelt liikmesriikidelt suuri pingutusi nii energiatootmises, transpordis, tööstuses kui ka teistes suure keskkonnamõjuga sektorites.

Sügiseks valmib keskkonnaministeeriumi algatusel riigikantselei tellitud täpne analüüs ning ettepanekud kliimaneutraalsele majandusele ülemineku võimaluste ja lahenduste kohta Eestis. Uuringutulemusi esitletakse sügisel ka valitsusele.

Kemikaalipoliitika

EL keskkonnaministrid ootavad Euroopa Komisjonilt ELi mitte-toksilise keskkonna strateegia väljatöötamist, et seada selged pikaajalised eesmärgid ELi kemikaalipoliitikale.

Seotud lood:

Komisjonile ja Euroopa Kemikaaliametile esitab nõukogu üleskutse vähendada ravimite keskkonda sattumise negatiivseid mõjusid ning tõhustada nanomaterjalide ja endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide riskihindamist.

Jäätmeprobleem

Enamikel ELi riikidel on probleeme jäätmetega, selgub ELi keskkonnapoliitika rakendamise ülevaatest.

Alates 2016. aastast vaatab Euroopa Komisjon iga kahe aasta tagant üle liikmesriikide keskkonnapoliitika ja õigusaktide rakendamise olukorra ning teeb kindlaks puuduste põhjused. Euroopa Komisjoni hinnangul võib ELi keskkonnaalaste õigusaktide igakülgne rakendamine aidata ELi majandusel säästa tervishoiu- ja keskkonnakuludelt ligi 55 miljardit eurot aastas.

2019. aasta aruannetest selgub, et jäätmetekke vältimine on kõigis liikmesriikides jätkuvalt suur probleem. 14 liikmesriigi, sh Eesti puhul on oht, et 2020. aastaks seatud olmejäätmete ringlussevõtu eesmärki ei saavutata.

Eesti puhul tuuakse positiivsena välja, et Keskkonnainvesteeringute Keskus pakub häid võimalusi keskkonnaprojektidesse investeerimiseks ning Eestil on ühed ELi kõige terviklikumad tegevuskavad Natura 2000 alade rahastamise tagamiseks.

Euroopa Komisjon soovitab Eestil kiirendada kõigi majandussektorite üleminekut ringmajandusele, investeerida liigiti kogumise ja ringlussevõtu võimekusse, vähendada energeetikasektori ning kodulinnu- ja seakasvatuse vee- ja õhusaastet ning nitraadireostust.

Vee taaskasutus

Vee taaskasutuse miinimumnõuete määruse eelnõu eesmärk on tagada, et veenappuse tõttu põllumajanduses kastmiseks kasutatav heitvesi on ohutu. Eelnõuga sätestatakse taaskasutatavale heitveele kvaliteedi miinimumnõuded. Eesti tootjad kasutavad kastmisveena pinna- või põhjavett, sestap Eestit määrus otseselt ei puuduta. Küll aga on Eesti jaoks oluline, et sisseostetavatel põllumajandustoodetel oleks tagatud toiduohutuse nõuded.