Keskkonnaminister vastas poolesajale loodusfotograafile, kes pole rahul Eesti looduses toimuvaga
"Vastusena Teie esitatud ettepanekutele ning pakutud lahendustele ütlen, et uue metsanduse arengukava aastani 2030 koostamise käigus on olulist käsitlemist leidnud nii raiete ruumiline planeerimine kui ka raierahu temaatika," kirjutas Kokk. Ta lisas: "Saan Teile kinnitada, et Teie poolt välja toodud kitsaskohad või uued ettepanekud on jätkuvalt aktuaalsed ning olulisel kohal metsanduse arengu suunamisel uueks perioodiks."
Juunis saadetud pöördumises tõid loodusfotograafid välja, et neile torkab valusalt silma vana metsa vähenemine ja asendamine noorendike või segipööratud pinnasega metsamaaga. "Veel enam – raske on ette kujutada, et tulevased sugupõlved sellises metsas isegi jalutada saaksid," seisab kirjas.
Fotograafide sõnul vajavad väga paljud linnuliigid ja ka imetajad elupaigaks just vana loodusmetsa, kus on mitme puuliigi vanem põlvkond koos noorema järelkasvuga, on rohkem välja kujunenud alarinded ja nende liigiline mitmekesisus on suurem ning kus on enam välja kujunenud ühetaolist keskkonda rikastavaid nišše (häilusid, seisvaid ja lamavaid kõdupuid jne), mis on paljudele metsaliikidele olulised.
"Kõrgema loodusväärtusega vanemates metsades tuleks rakendada püsimetsandust, mis lubab metsal pikema aja vältel kujuneda ja mille looduslik mitmekesisus on oluliselt suurem, kui 60 aastaga moodustuda jõuab," rõhutavad fotograafid.
Fotograafide arvates tuleks säilitada miljööväärtuslikke metsi eesmärgiga tagada looduslik mitmekesisus. Samuti tuleks kehtestada üleüldine lindude kevadsuvine pesitsusrahu. Fotograafid peavad oluliseks ka üldise metsasuse indeksi ja miinimum pindala väljatöötamist ja seadustamist, mille väärtustest allapoole metsasus piirkonnas langeda ei või. Lisaks peaks olema veel "vahelduvuse" või "lubatud maksimaalse lageduse" indeks, mis tagaks naabermetsade läheduse. Järgmise punktina leiavad fotograafid, et metsakoridoride nõue tuleks kehtestada teatava kindla ja arvväärtusena, mitte pehme lubadusena. Viimasena rõhutavad pöördumise autorid, et 10 kilomeetri kaugusel igast Eestimaa punktist (väljaspool linnalist asulat) peaks asuma vähemalt üks vähemalt 100aastaste puudega mets.
"Iga täidetud punkt eeltoodust aitab kaasa Eesti looduse mitmekesisuse ja jätkusuutlikkuse kasvule. Eesti ei peaks käima sama teed, mida on käinud paljud teised Euroopa riigid, kus täna tegeletakse looduse taastamistöödega, kuna suur osa loodusest on juba hävitatud. Taastamine on sageli võimatu ja kordades kulukam kui olemasoleva säilitamine," leiavad loodusfotograafid.
