101 ühiskonnategelast tõid avalikus kirjas välja oma murekohad Rail Balticu tuleviku osas ning soovisid projekti praegusel kujul peatada. Nimelt ei ole neil veel piisavalt põhjendusi Rail Balticu osas.
Majandus- ja taristuminister Kristen Michal märkis, et kuna Rail Baltic on ju nii suur projekt, tuleb sellistesse küsimustesse suhtuda lugupidamisega, nagu nendesse inimestesse, kes on kirjutanud sellele kirjale alla.
”Kas Eesti ambitsioon on olla täiesti eraldatud soosaar?
Minister selgitas, et küsimustega võib pöörduda ministeeriumisse, samuti on järgmisel nädalal tulemas suur Rail Balticu üritus, kuhu on oodatud kõik huvilised. "Kus siis erinevad osapooled nii Euroopast kui ka need, kes Rail Balticuga igapäevaselt tegelevad, kirjeldavad neid erinevaid aspekte, kaasa arvatud seda, mis on kaubaveo perspektiivid, kui oluline see Euroopast vaadates tegelikult on," kommenteeris Michal.
"Minu meelest see on põhimõtteline küsimus ka väärtustest, et kas Eesti ambitsioon on olla täiesti eraldatud soosaar, kuhu jumala pärast keegi tulla ei saa või kust jumala pärast ei ole võimalik kaupa Lääne-Euroopasse eksportida. Või me oleme Euroopaga hästi ühendatud, nii läbi elektriliinide, kuhu valitsus investeerib Euroopa Liidu toel, nii läbi gaasiühenduste, mis on kokku lepitud Soomega rajada uus energiaühendus kui ka läbi raudtee," kommenteeris peaminister Taavi Rõivas.
Rõivas märkis, et isegi, kui Eesti kõige suuremad ekspordipartnerid Soome ja Rootsi välja arvata, on Eestil ekspordis enam kui kümnekordne vahe Euroopa Liidu kasuks, kui võrrelda ekspordinumbreid Venemaaga.
"No ei ole loogiline, et kogu seda eksporti peaks vedama üksnes ja ainult veoautodega sellel samal maanteel, kus siis suvitajad Pärnusse liiguvad," lisas Rõivas. "Minu meelest lõpuks ometi me saame Lääne-Euroopaga korraliku ühenduse ja mul on tõesti raske aru saada sellisest, ma ei tea, juuksekarva lõhki ajamisest ja sellisest hoiakust, et parem elaksin kuidagi eraklikult, üksi ja jumala pärast, et meil ei õnnestuks oma kaupa edukalt kuhugi välismaale müüa, et mine tea, äkki läheb veel palju maksma kogu see ettevõtmine," kommenteeris peaminister.
”Lähete toidukaupa ostma ja siis tulete tagasi ja ostsite endale uued ketsid, eks ju, aga jube uhked - kindlasti tekib eriarvamusi.
Kristen Michal soovis seepeale ära klaarida ühe levima hakanud eriarvamuse Rail Balticu kohta. Eestile mõeldud euroraha 1,3 miljardit Rail Balticu jaoks on mõeldud ainult Rail Balticu jaoks. "Tõenäoliselt lõpeb teil kodus tohutu tüliga, kui te küsite raha, et te lähete toidukaupa ostma ja siis tulete tagasi ja ostsite endale uued ketsid, eks ju, aga jube uhked - kindlasti tekib eriarvamusi, võib-olla küsitakse osa rahast tagasigi. Sama tõenäoliselt juhtub ka Rail Balticuga," tõi majandus- ja taristuminister Kristen Michal kireva näite.
Protsess on kestnud pikalt, miks nüüd meelt avaldada?
Keskkonnaminister Marko Pomerants soovis seepeale veel omakorda lisada: "Ühes seriaalis hiljuti näiteks osteti talvekartulite asemel tolmuimeja. See on halb," naljatas ta.
Pomerants luges eelmisel nädalal 101 ühiskonnategelase pöördumist Rail Balticu asjus ning märkis, et peab kõigist allakirjutanutest lugu. "Aga ma ei saanud väga hästi aru sellest ajastusest, olukorras, kus seda protsessi on tehtud aastaid, kus on peetud sadu külakoosolekuid, planeeringute arutelusid, keskkonnamõjude hindamised, selle ajastusest ma absoluutselt aru ei saanud. Ta kuidagi ei muuda tänases päevas midagi paremaks, mis ei tähenda seda, et tegemist ei olegi väga keerulise infrastruktuuri objektiga, kus ongi ka ridamisi keskkonnaküsimusi, kaasa arvatud see, kuidas siis loomad saavad liikuda ühele poole või teisele poole ja sellesse ka rahaliselt tuleb oluliselt panustada. Aga ma ei osanud sellele nagu kaasa elada just selle aja pärast," nentis Pomerants.
Sisu mugavamaks tarbimiseks
telli Delfi Kogupakett või reklaamivaba pakett.
