Täna esitasid üheksa loodusele keskenduvat organisatsiooni keskkonnaministeeriumile pöördumise, millega palusid muu hulgas ka asekantsler Marku Lambi vallandamist. Keskkonnaministeerium pidas mõnda pöördumises esitatud väidet pahatahtlikuks, lisaks pole kõikide allkirjastanud organisatsioonide kohta selget infot, mille-kellega tegu.
"Töö metsanduse uue kümnendi arengukava koostamise kallal käib. Kuni eelmise aasta lõpuni püsis see ettenähtud ajagraafikus," kinnitas keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialist Marju Kaasik.
"Arengukava õigeaegse valmimise takistuseks on saanud keskkonnamõjude (KSH) teostaja puudumine. Ilma mõjuhinnanguta pole võimalik uut arengukava riigikogus seadusena vastu võtta," lisas ta.
Praeguseks on KSH ja muude mõjude hindaja hange kukkunud läbi neljal korral. "Mõjuhinnanguid tegevate ettevõtjate sõnul on peamised takistused materjali suur maht ja masspöördumisest tulenev määramatus, samuti metsandusekspertide vähesus neis ettevõtetes. Viimasel korral toodi ettekäändeks ka olemasolev töökoormus (riigis on koostamisel 61 üldplaneeringut, mille mõjuhindamisi viivad läbi samad ettevõtted). Lähipäevil avame uue pakkumise ja seekord otsime mõjuhindajat ka rahvusvaheliselt areenilt," selgitas Kaasik.
Kaasik juhtis tähelepanu, et metsanduse uue arengukava koostamine jätkub, selle üle otsustav juhtkogu tuleb järgmisel korral kokku juba 13. oktoobril. "Seega jutt läbikukkumisest on ennatlik ja ka pahatahtlik. Juhtkogusse kuuluvad huvirühmade esindajad, sealhulgas pöördumisele alla kirjutanud Eesti Metsa Abiks esindajad. Viimasel, 28. septembril toimunud koosolekul otsustati, et jätkatakse uue arengukava koostamist ning keskkonnamõjude hindamise (KSH) jaoks kuulutatakse välja rahvusvaheline hange. Ilma KSH-ta ei ole võimalik kinnitada ei uut arengukava ega teha Eesti metsa puudutavaid otsuseid läbimõeldult, mis ei ole vastuvõetav ühelegi osapoolele," edastas Kaasik.
Keskkonnaministeerium tugineb oma otsustes tõendus- ja faktipõhisetele teadmistele. "Märgime, et niivõrd tähtsa sektori tuleviku üle otsustamisel oleme soovinud kuulata ja kaasata kõikide huvigruppide esindajaid ning toetuda tõendus- ja faktipõhisele kontekstile. Eesti Vabariigis reguleerib vabaühenduste tegutsemist muuhulgas ka mittetulundusühingute seadus ning mõistame, et vabaühendused on avalikes huvides tegutsevad organisatsioonid, kelle eesmärk on mõjusa kodanikuühiskonna saavutamine."
"Kuivõrd me ei ole teadlikud pöördumisele allakirjutanud MTÜde põhikirjades toodud liikmeskonna suurustest, märgime, et mittetulundusühingute seadusest tulenevalt saavad MTÜ staatust taotleda kui asutaja(te)ks on vähemalt kaks isikut. Pöördumisele on alla kirjutanud 9 MTÜd," tõi Kaasik välja. Kõikide allkirjutanute organisatsioonide puhul pole teada, mis organisatsiooniga tegu on, kuna kas seda pole üldse OÜks või MTÜks registreeritud või puudub igasugune edasine info. "Metsandussektor puudutab otseselt ja kaudsel määral ca 35 000 inimest. Lisaks tunnustame vabaühenduste eetikakoodeksi olemasolu ning selle järgimist," kõneles Kaasik.
Sisu mugavamaks tarbimiseks
telli Delfi Kogupakett või reklaamivaba pakett.
