Keskkonnaministeerium mõistis hukka metsanduse arengukavaga seotud väärinfot, aga ei osanud ise selgust majja tuua
Viiendale katsele minev keskkonnaministeerium proovib nüüd leida rahvusvaheliste pakkujate seast metsanduse arengukavale keskkonnamõjude hindaja. Pikaks veninud arengukava vastuvõtmine on tekitanud omajagu küsimusi.
Tänasel arengukava puudutaval pressiüritusel olid kohal keskkonnaminister Rene Kokk, asekantsler Marku Lamp, metsaosakonna juhataja Kristel Järve ning keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala. Laua taga istus ka rahandusminister Martin Helme, kuna metsamajandus puudutavat kogu valitsust. Helme rõhutas, et ta pole võtnud endale keskkonnaministri mütsi.
Postimehe ajakirjanik Ülle Harju uuris, kelle soovitusel märgiti praeguse kümnendi metsanduse arengukavasse säästliku raiemahuna 12-15 miljonit tihumeetrit aastas. Ta viitas enda varasemale artiklile, kus keskkonnaagentuuri peaspetsialist Enn Pärt kinnitas, et pole seda hinnangut andnud ja tema eksperthinnangu järgi saab juurdekasvust raiuda aastas 70 protsenti ehk maksimaalselt 11,5 miljonit tihumeetrit.
“Nii, nagu mina sellest aru sain, siis see on töögruppide arutluses saadud hinnang,” ütles Marku Lamp, andmata täpsemat vastust. Kes töögrupis osalesid, ta ei täpsustanud. Hiljem pakkus ta, et keskkonnaagentuur, mille spetsialist on aga kinnitanud, et nii ei ole. “Tuleb üle täpsustada,” lisas Lamp veel. Kokk rõhutas, kuidas metsanduse arengukava teemal on palju ärevust ning liigub väärinfot, aga ei võtnud sõna, et täpsustada, kust raiemaht kehtivasse arengukavasse sai.
Uus metsanduse arengukava lähtub eelkõige ökoloogiast. “Muidugi tuleb kõike muud arvesse võtta, aga muidugi saab raiuda seal, kus pole mingeid ökoloogilisi piiranguid,” kinnitas Lamp. Millal uus arengukava aga valmib, pole kindel, sest alles otsitakse rahvusvaheliselt kava keskkonnamõjude hindajat. Neli hanget on juba läbi kukkunud.
