Keskkonnakaitsjad mures: uuest mingifarmist tungivad võõrnaaritsad loodusesse

 (5)
Keskkonnakaitsjad mures: uuest mingifarmist tungivad võõrnaaritsad loodusesse
Foto: Andres Putting

Eesti Keskkonnaühenduste Koja liikmed saatsid täna keskkonaministrile kirja, et seadusandlus keelaks Eestisse uute mingifarmide rajamise.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) väljendas pöördumises muret ameerika naaritsa ehk mingifarmi rajamise plaanide pärast Läänemaale Suur-Nõmmküla külasse, teatas koda.

"Kõnealust farmi plaanitakse ehitada linnukaitsealade lähedusse,
seega tuleb antud juhul keskkonnamõjude puhul arvestada lisaks võõrliigi
loodusesse sattumisele ka võimaliku kahjuga maas pesitsevatele lindudele," lausus EKO koordinaator Silvia Lotman.

Karusloomafarmid on loomaõiguslaste teravdatud huviorbiidis ning keskkonnaministri määrus mingi tehistingimustes pidamise kohta sätestab, et keskkonnaamet keeldub loa andmisest, kui farmi töökord või ehitised ei välista loomade sattumist keskkonda.

"Mistahes turvalisusnõuded ei taga 100%-list kindlust, et ameerika naaritsa isendid ei satu loodusesse," sõnas Lotman.

EKO liikmed ei nõustunud keskkonnaameti seisukohaga, et kavandatav farm eeldatavasti ei avalda olulist negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale. Samuti leiti, et keskkonnaamet ei tohiks anda luba uue farmi avamiseks.

Kirjas juhiti keskkonnaministri tähelepanu sellele, et seire andmetel on ligi neljandik kogu Eesti minkidest kinni püütud Harjumaalt Keila jahiseltsi maadelt, kus asub Karjaküla karusloomafarm.

Seotud lood:

“See viitab selgelt asjaolule, et nimetatud farm turgutab jätkuvalt selle võõrliigi looduslikku asurkonda Eestis, mis on looduskaitselisest seisukohast väga halb. Kuna farm ei ole aastate jooksul suutnud tagada farmiloomade loodusesse mittesattumist, tuleks selle tegevus lõpetada,” ütles Säästva Eesti Instituudi looduskaitse programmi juht Kaja Peterson.

Euroopa naaritsa puhul on tegu Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN)
punases nimestikus oleva äärmiselt ohustatud liigi maailma ainukese eduka
taasasustamiskatsega.

EKO on 2002. aastal moodustatud avalikes huvides keskkonna heaks tegutsev
koostöövõrgustik. Selle liikmed on Eestimaa Looduse Fond, Eesti Roheline
Liikumine, Säästva Eesti Instituut, Eesti Ornitoloogiaühing,
Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Eesti
üliõpilaste keskkonnakaitseühing Sorex, Nõmme Tee Selts, Läänerannik ning
kandidaatliikmena Balti Keskkonnafoorum.