Keskkonnainspektsioon: kudeva haugi püüdmine on kuritahtlik

 (24)
Haug
Delfi lugeja foto

Keskkonnainspektsioon tuletab meelde: seoses kudeajaga on meie veekogudel haugipüük keelatud. Kudeva kala püüdmine on looduse suhtes kuritahtlik ja toob kaasa karmi karistuse.

Kudeva kala püüdmine on looduse suhtes kuritahtlik ja toob kaasa karmi karistuse, teatas keskkonnainspekstiooni pressiesindaja.

Kalapüügieeskirja järgi on keelatud püüda haugi jäävabas vees 15. märtsist 10. maini, välja arvatud Võrtsjärves ja meres, kus kehtivad teised ajalised piirangud. Võrtsjärves on haugipüük keelatud 15. märtsist 30. aprillini, meres 1. märtsist 30. aprillini. Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel algab haugipüügikeeld 15. aprillist ja kestab 15. maini.

Kudealadele kogunevad kalad on püüdjaile kerge saak ja kahjuks leidub igal kevadel röövpüüdjaid - nii noorukeid kui täiskasvanuid, kes üritavad erinevate vahenditega kudevat kala püüda. Inspektorite sõnul on lisaks võrkudele ja mõrdadele kasutusel ahingud ning kõikmõeldavad omatehtud torkeriistad, millega tegelikult kala püüda ei tohi.

Keskkonnainspektsioon on järelevalvet veekogudel tugevdanud, tehes koostööd ka Politsei- ja Piirivalveametiga.

Juba möödunud nädalal eemaldasid inspektorid Läänemaal ja Pärnumaal kudemispaikadest ebaseaduslikult püügile pandud võrke ja mõrdasid ning leidsid röövpüüdjate poolt äravisatud või peidetud püügiriistu. On alustatud ka menetlused.

Seotud lood:

Ebaseadusliku püügi eest näeb seadus ette rahatrahvi füüsilisele isikule kuni 300 trahviühikut. Lisaks nõutakse röövpüüdjalt välja keskkonnale tekitatud kahju.

Iga loodusest vähegi hooliv inimene peaks aga kõigepealt mõtlema, millist kahju kudemata kalade püük kalavarudele tekitab. Kudeaegne püügikeeld tuleneb eesmärgist võimaldada suguküpseks saanud kaladel panustada varude taastootmisse ja kehtib enamiku meie oluliste kalaliikide puhul.

"Ühe haugi järglastena kasvavad püügimõõtu mõne aasta pärast 4-5 haugi, kes spinningu otsa sattudes rõõmustavad juba mitut kalastajat. Ülekohtune on kerge saagi lootuses ära kasutada olukorda, kus soo jätkamise tungist on kalal "pea laiali otsas" ning ohutunne ja enese alalhoiuinstinkt pärsitud," ütles Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse juhataja Ain Järvalt.

"Jahinduses aktsepteeritakse keeluaega, ei kütita tiinet kitseema või põtra, veelgi enam tallede või vasikaga emaslooma. Kahjuks tundub kala seni paljude jaoks kaugem nähtus olevat ega hoomata kahju suurust, mida oma hetkelise saamahimu või püügimõnu pärast loodusele tehakse," lisas Järvalt võrdluseks.

Röövpüügist ja üles seatud püügivahenditest teatada Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313, mitte hakata leitud püügivahendeid ise püügilt kõrvaldama.