1. Ajaleht „Koduomanik“ avaldas 2013. aasta sügisel 2. leheküljel portreepildiga Urmas Mardi artikli, kusjuures Mardi kandideeris kohalikel valimistel IRL-i nimekirjas. Ajalehe „Koduomanik“ maksab kinni majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, minister sel ajal IRL-ist Juhan Parts.

2. Ajaleht „Koduomanik“ avaldas 2013. aasta sügisel 6. leheküljel portreepildi Priidu Pärnast, kes kandideeris samuti IRL-i nimekirjas. Tegu oli deklareerimata toetusega, mis kandidaadil tuleks tagasi maksta.

3. Euro kasutuselevõtu kampaanias levitati rahandusminister Jürgen Ligi pöördumist, millega kasutati lisaks Eesti maksumaksjate rahale Ligi reklaamimiseks EL-i maksumaksja raha.

4. 2010. aasta novembris, enne 2011. aasta riigikogu valimisi toimus rahandusministeeriumi tellimusel postitus kõigi eraisikute postkastidesse, kus propageeriti rahandusminister Jürgen Ligi, ja millele oli lisatud tema kaaskiri. Postisaadetise koosseisus olid euroinfo brošüür, eurokalkulaator ning rahandusministri pöördumine, kus kirjeldati tema head tööd euro Eestisse toomisel. Valitsus eraldas rahandusministeeriumile euro teavitustegevuseks reservfondist 11 660 000 krooni ehk 745 210 eurot, millele lisandusid Eesti Panga ja mitmete teiste riigiasutuste ning kommertspankade kommunikatsioonikulutused. Lisaks rahastati tegevusi ka Euroopa keskpanga eelarvest. Eurokampaaniale järgnesid vahetult 6. märtsil 2011. aastal toimunud riigikogu valimised, kus Jürgen Ligi kandideeris ja sai 5043 häält, mis ületab kordades tema varasemaid ja hilisemaid valimistulemusi.

5. Viis Reformierakonna liiget saatsid 2010. aastal Tallinnas täpselt samal ajal ühesoos rahandusministeeriumi poolt tellitud europostitusega oma euroteemalised isikureklaamid. Eurokampaania tellis rahandusministeerium, minister reformierakondlane Jürgen Ligi ning postituse teostas Eesti Post, mille nõukogu esimees oli reformierakondlane Meelis Atonen. Sellega kasutasid reformierakondlased administratiivset ressurssi oma isikureklaami võimendamiseks.

6. Rohkesti kasutati avalikku raha Res Publica poolt, kes tõid kaasa masspostituse, majasuurused Juhan Partsi plakatid ja riigi poolt rahastatavate MTÜ-de raha kasutamise poliitilistel eesmärkidel. Res Publica peasekretär Kaur Hanson kasutas lastevanemate liidule eraldatud rahasid, Ken-Marti Vaher ja Urmas Reinsalu postitasid valimiste eel oma valimisringkondadesse kirju, mille eest tasus koduomanike liit. Juhan Parts aga tegi viimaste valimiste eel valimisreklaami Kredexi raha eest, saates oma valimisringkonda Tallinna Kesklinnas, Pirital ja Lasnamäel laiali masspostituse, mis pidanuks sisaldama infot korterelamute rekonstrueerimistoetuste kohta, aga sisaldas ka minister Partsi pilti ja pöördumist ning ei maksnud kandidaadile endale midagi.

7. 2009. aasta Töömessi eel kasutas sotsiaalminister enda valitsemisalas olevat ressurssi oma erakonna reklaamimiseks. Pärast seda kandideeris ta järjekordsetel valimistel nimetatud reklaami eest maksmata.

8. Integratsiooni ja Migratsiooni sihtasutuse poolt tehti ja anti välja isikufilmid Reformierakonna liikmetest. Isikufilmid loodi Tiina Lokk-Trambergist, Andrei Korobeinikust, Mati Raidmast, Keit Pentus-Rosimannusest ja Kristiina Ojulandist. Mitte-eestlaste integratsiooniks mõeldud raha kasutati Reformierakonna parteipropagandaks, selle uurimiseks loodi küll komisjon, kuid sinna see uurimine sumbuski.

9. Riigi raha eest antakse välja kodanikuühiskonna sihtasutuse ajalehte „Kalamajakas“. Sihtasutuse juhataja on IRL-i liige Agu Laius, ajalehe peatoimetajaks riigikogu IRL-i fraktsiooni liige Liisa-Ly Pakosta. Ajalehe tiraaž on 8000 eksemplari ning lehte levitatakse peamiselt peatoimetaja valimisringkonnas. Jääb mulje, et valitsus on loonud kaunilt kõlava Kodanikuühiskonna sihtkapitali, et riigieelarveliste vahendite abil ning ebaausate võtetega teha valimispropagandat ühe suurima kohaliku omavalitsuse elanike hulgas. Palume teha selgeks, kui palju maksumaksja vahendeid on kulutatud siseministeeriumi vahendusel riikliku ajalehe „Kalamajakas“ välja andmiseks viimase kolme aasta jooksul.

10. Tartu endine linnapea Urmas Kruuse kutsus linnaeelarvest toetatud triatloni reklaamplakatitel valima, kuigi linnapea ise triatlonil ei osalenudki. Kindlasti on võimalik ka seda käsitleda linna rahade kasutamisena poliitiliseks reklaamiks, mis tuleks karmilt hukka mõista.