Keskerakonna toetus tõusis jaanuaris viis protsenti
Kui möödunud aasta detsembris toetas Keskerakonda 22 protsenti küsitlusele vastanuist, siis jaanuaris oli toetus tõusnud 27 protsendile.
Reformierakonna toetus on langenud detsembriga võrreldes 33 protsendilt 30 protsendile, Isamaa ja Res Publica Liidu toetus on langenud 16 protsendilt 13 protsendile ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetus kukkus 22 protsendilt 19 protsendile.
Kuna jaanuaris oli vaid üks küsitlusperiood, siis võimaliku juhusliku muutuse tõenäosus on oluliselt suurem kui eelnevatel kuudel ning enamus muutusi on statistiliselt mitteolulised, märkis TNS Emori uuringujuht Aivar Voog. „Näiteks Reformierakonna toetusreiting ongi viimase poole aasta jooksul liikunud vahemikus 30-33 protsenti,“ sõnas ta.
„Kuid arvan, et osadel muutustel võivad olla ka uuringu välised põhjused. Küsitlusperiood sattus Keskerakonna seotud skandaalide keskele. Tõenäoliselt tundus paljudele Keskerakonna kunagistele pooldajatele süüdistused vähemalt esialgu ebaõiglastena ja selle tõttu toimus paariprotsendiline toetajate liikumine näiteks sotsidelt Keskerakonnale,“ põhjendas Voog. „Tegemist võib olla lühiajalise emotsionaalse reaktsiooniga – uuringu küsitlusperiood sattus lihtsalt lühiajalisele emotsionaalse reaktsiooni kõrghetkele.“
IRL-i toetusreiting langes ja ootab Voogi hinnangul nähtavasti nende suurkogu tulemusi ja kas nende uue juhiga erakond suudab oma kuvandit puhastada eelnevate skandaalide tagajärgedest.
SDE: Keskerakonna valija on skandaalide suhtes immuunsem
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) peasekretär Indrek Saar ütles BNS-ile, et parlamendierakondade toetuse vähenemine on loogiline, kuna viimastel kuudel on erakondi tabanud järjestikused skandaalid. "Mis puudutab Keskerakonna toetuse suurenemist, siis ei tasu seda uuringut väga tõsiselt võtta. Anomaalia on võimalik, kuna küsitlusperiood oli tavalisest kaks korda lühem ja valim kaks korda väiksem. Keskerakonna valija on ka kõige immuunsem skandaalide suhtes, kui ajalugu vaadata," märkis Saar.
Sotside peasekretäri hinnangul ei tasu SDE toetuse kolmeprotsendilisest langusest teha järeldusi, nagu oleks see seotud otsusega ühineda Vene Erakonnaga Eestis. "Aga see tõenäosus on alati olemas, kuna ühinemisotsus oli poliitiliselt väga suur risk. Samas kui vaadata, et ka Reformierakonna ja IRL-i toetus on kolme protsendi võrra langenud, võib eeldada, et erakondade ühinemise otsus ei ole toetusele mõju avaldanud," lausus Saar.
Reformierakonna peasekretär Martin Kukk ütles BNS-ile, et Reformierakonna jaoks on reitingutest olulisem igapäevatöö.
„Reformierakonda toetab jätkuvalt kolmandik Eesti valijatest, mis pikaajaliselt näitab suurt ja stabiilset toetajaskonda. Selline toetus väljendus ka viimastel riigikogu valimistel, mis on kahtlemata kõige täpsem sotsioloogiline uuring," märkis Kukk.
Keskerakonna aseesimehe Kadri Simsoni sõnul on Keskerakonna ümber toimunud viimaste aegade sündmused mobiliseerinud nende toetajaid, kes näevad Keskerakonda alternatiivina ja on mures jõustruktuuride ebaproportsionaalse jõukasutuse pärast. "Keskerakonna ründamisega on vinti üle keeratud," märkis Simson BNS-ile, viidates Keskerakonna kontori, sihtasutuse Tallinn 2011 ja keskerakondlastest riigikogu liikmete Priit Toobali ja Ester Tuiksoo kodude läbiotsimisele kaitsepolitsei poolt jaanuari alguses.
Simson nentis, et arvamusuuringu ühekordseid tõuse ja languseid ei saa võtta lõpliku tõena, kuid loodetavasti kinnitab 2012. aasta pikaajalisem trend liikumist, mis jaanuaris toimus. Tema hinnangul võib toetuse kasvu põhjuseks olla ka Keskerakonna välja pakutud idee kehtestada Tallinnas tasuta ühistransport. Keskerakonna aseesimehe sõnul võis erakondade jaanuari toetusele mõju avaldada ka valitsuse suhtumine õpetajate palgasoovidesse ja tudengite muresse kõrghariduse reformimisel.
Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) peasekretäri Priit Sibula sõnul on erakondade toetusnumbrid jaanuaris üsna kummalised. "Selgub, et IRL-i, Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide toetus on kukkunud täpselt kolm protsenti. Samas on Keskerakonna toetus jaanuaris kasvanud viis protsenti. Sellised kõikumused on ebatavalised. Ma arvan, et need numbrid ei näita pikaajalist trendi, vaid tegu on ühekordse anomaaliaga," ütles Sibul BNS-ile.
IRL-i valijad ootavad suurkogu
IRL-i toetusprotsenti on Sibula sõnul kindlasti mõjutanud lähenev suurkogu ja uue esimehe valimine. "IRL on suurkogu eel olnud iseenda suurim kriitik ning ilmselt on valijad äraootaval seisukohal laupäeval toimuva suurkogu ja uue esimehe osas," märkis Sibul.
Küsitlusperioodil vahemikus 16. jaanuarist kuni 22. jaanuarini küsitleti kokku 389 valimisealist kodanikku.
Jaanuaris oli "ei oska öelda" vastanute osakaal 28 protsenti.
Erakondade toetusprotsendid on näidatud nendest, kellel on erakondlik eelistus, seega "ei oska öelda" vastanute protsent elimineeritakse. Antud andmete näitamise viis muudab erakondade toetusprotsendid võrreldavaks riigikogu valimiste tulemustega. Seega antud andmete esitamine võimaldab näha erakondade võimalikku osakaalu riigikogus, kui valimised oleks toimunud uuringu küsitlusperioodil ja antud kandidaatide valikuga.
