Viimaste aastate kõrgeim oli Keskerakonna toetus 2006. aastal, mil parteid pooldas keskmiselt 32 protsenti valijatest. 2007. aastal oli erakonnal toetajaid keskmiselt 23, 2008. aastal 27, 2009. aastal 30 ning tänavu keskmiselt 25 protsenti. Samal tasemel on Keskerakonna toetus olnud ka viimastel kuudel: septembris 25, oktoobris 24, novembris 23 ja detsembris 26 protsenti, teatas BNS.

Kui SDE-d toetas 2006. ja 2007. aastal keskmiselt üheksa, 2008. aastal 10 ja 2009. aastal 13 protsenti valimisealistest kodanikest, siis tänavu on erakonna toetus keskmiselt 11 protsenti. Samas on aasta viimastel kuudel partei reiting stabiilselt tõusnud: septembris pooldas SDE-d kaheksa, oktoobris 10, novembris 11 ja detsembris 13 protsenti kodanikest.

Eestimaa Roheliste keskmine populaarsus on aga aasta-aastalt vähenenud: nii 2007. kui 2008. aastal toetas erakonda keskmiselt üheksa, mullu keskmiselt seitse ja tänavu keskmiselt viis protsenti valijaid. Selle aasta lõpus on partei toetusprotsent kõikunud kolme ja viie vahel, olles septembris neli, oktoobris viis, novembris kolm ja detsembris uuesti viis protsenti.

Ainsa parlamendiparteina on oma aasta keskmist reitingut suurendanud Reformierakond, kelle toetus oli mullu 28 ja tänavu keskmiselt 36 protsenti. 2006. aastal pooldas erakonda 28, 2007. aastal 38 ja 2008. aastal keskmiselt 32 protsenti valimisealistest kodanikest.

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) toetus, mis 2006. aastal oli 17 ning 2007. ja 2008. aastal 14 protsenti, on kahel viimasel aastal püsinud keskmiselt 16 protsendi tasemel. Samuti pole mullusega võrreldes muutunud Rahvaliidu populaarsus, mis 2006. aastal oli keskmiselt kaheksa, 2007. ja 2008. aastal neli ning kahel viimasel aastal keskmiselt kolm protsenti.

TNS Emori uuringueksperdi Aivar Voogi sõnul on aastaga oma positsiooni oluliselt parandanud Reformierakond, kelle reiting on tõusnud 28-lt 36 protsendini ning seda pea kõigis sotsiaal-demograafilistes segmentides. "See on seotud Eesti majandusliku olukorra olulise paranemisega ja ka meie riigi rahanduspoliitika tunnustamisega teiste välisriikide poolt. Neid aspekte peetakse põhiliselt peaministri partei teeneks," ütles Voog BNS-ile.

Keskerakonna reitingu viie protsendipunkti suurust langust seostas ta skandaalidega Tallinna linnavalitsuses ning ebapopulaarsete maksude kehtestamise või maksumäärade tõstmisega. Näiteks käibemaksumäära tõstmine mõjus tema sõnul 2009. aasta juulis halvavalt Reformierakonna reitingule, mis sel hetkel oli vaid 21 protsenti.

Voog nentis, et IRL ei suutnud sel aastal oma positsiooni parandada, aga ei kaotanud ka oma nägu valitsuskoalitsioonis. Võimuliidu tegemiste meediakajastustes domineerib tema sõnul siiski peaministri partei.

Nii SDE kui roheliste aasta keskmine reiting langes tema sõnul sisemiste vastuolude mõjul. "Kuna mõlemad erakonnad tunduvad viimastel kuudel sisemiselt ühtsematena ja neil on pakkuda ka midagi uut - uus liider, uus valimisstrateegia -, siis järgmisel aastal võib nende reiting mõnevõrra tõusta," lausus Voog.

TNS Emori reitingu-uuringute aasta keskmised tulemused põhinevad Voogi sõnul ligi 9600 valimisealise kodaniku hinnangutel.