Keskerakonna populaarsus langes jaanuaris 23 protsendile
Erakondade reitingu edetabelit juhib endiselt Reformierakond, keda pooldas nii detsembris kui jaanuaris 36 protsenti valimisealistest kodanikest. Viimaste aastate kõrgeim - 43 protsenti - oli erakonna toetus mullu novembris, teatas BNS.
Keskerakonna toetus on kõikunud viimastel kuudel vahemikus 23-26 protsenti: novembris toetas erakonda 23, detsembris 26 ning jaanuaris taas 23 protsenti valijatest.
Keskerakonnale järgneb populaarsuselt Reformierakonnaga koos koalitsioonis olev Isamaa ja Res Publica Liit (IRL), keda nii novembris kui detsembris toetas 15, jaanuaris aga 16 protsenti inimestest. Veidi on oma toetust kasvatanud ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE), kel oli novembris 11, detsembris 13 ning jaanuaris 14 protsenti toetajaid.
Eestimaa Rohelisi, kelle toetusprotsent oli novembris kolm ja detsembris viis, toetas jaanuaris uuringu kohaselt neli protsenti valijatest. Rahvaliidu toetus langes samal ajal detsembri neljalt tagasi kahele protsendile, kus see oli ka septembris, oktoobris ja novembris.
TNS Emori uuringuekspert Aivar Voog ütles uuringutulemusi kommenteerides, et Keskerakonna esimehe ja Tallinna linnapea Edgar Savisaare detsembrikuine rahastamisskandaal mõjus negatiivselt Keskerakonna positsioonile eestlaste seas. "Eestivenelaste hulgas on erakonna reitingu trend olnud viimastel kuudel hoopis tugevnev," lausus ta.
Reformierakonna reiting on Voogi sõnul eelmise aasta keskmise tasemel ning ka IRL-i toetus on püsinud viimasel neljal kuul suhteliselt stabiilne. SDE positsioon on samas eelmise aasta septembriga võrreldes paranenud juba kuus protsendipunkti ning seda eeskätt Lõuna-Eestis ja Tartus, kus ollakse teisel-kolmandal positsioonil.
Voog ütles BNS-ile, et kui ka varem on "muu vastusevariandi" alla spontaanselt märgitud üksikkandidaate, siis seekord avaldas neile toetust kolm protsenti vastanuid. "Enne mainiti neid mõnevõrra vähem," lausus ta.
Tema sõnul paiknevad üksikkandidaadi mainijad põhiliselt väljaspool suuri linnu ehk rohkem maapiirkonnas. "Nende hulgas on enam ka vaneamaealisi ja rahvuselt olid nad kõik eestlased," lisas Voog.
IRL-i esimees Mart Laar ütles uuringutulemusi kommenteerides BNS-ile, et Keskerakonna reitingu alanemine oli oodatav nagu ka see, et taolised skandaalid muulaste seas Savisaare positsioone ainult tugevdavad.
"Üldiselt on tegemist stabiilse seisuga. Valimistulemus määratakse ära nüüd ringkondades ehk on sõltuvuses sellest, kellel on ringkondades tugevamad kandidaadid ning kui usutavalt suudavad nad erakonna sõnumi valijateni viia ja nendega suhelda," lausus Laar.
SDE esimees Sven Mikser ütles samuti, et Keskerakonna toetuse vähenemine on mõistetav. Ta märkis, et mis tahes skandaal, mis ümbritseb erakonna liidrit, kahjustab erakonna mainet, eriti kui sellele ei suudeta adekvaatselt reageerida.
SDE toetuse tõusust rääkides avaldas Mikser arvamust, et erakond on suutnud arusaadavalt edastada oma sõnumit, mis puudutab visiooni tulevaks neljaks aastaks. "See on andnud tulemuseks mitte ühekordse ja hüppelise, vaid järkjärgulise ja stabiilse reitingu tõusu," ütles ta.
Reformierakonna peasekretär Kristen Michal viitas, et inimeste toetus valitsuse tegemistele püsib kõrge, mis tema sõnul näitab, et hinnatakse tööd, mida valitsus majanduskasvu saavutamiseks teeb. "Kes soovib, et Eestis elu paremaks läheb, peab andma oma panuse ka valimistel. Kes soovib sama edumeelse tee jätkumist Eestis, peaks kindlasti oma teadliku valiku tegema - praeguse valitsuse jätkamine on võimalik vaid juhul, kui ka kõik, kes pooldavad Reformierakonda, valima tulevad," lausus ta.
Michali sõnul saab Reformierakonna hea valimistulemuse korral jätkuda ka partnerlus IRL-iga, et Tallinnast tuttav tandem - Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid - ei pääseks makse tõstma ja võtma laste arvelt laenu. "See on valik, mis seisab iga vastutustundliku eestimaalase ees, olenemata elukohast, vanusest, soost või rahvusest - küsitlused ei loe, kui valijad samme ei astu," lisas ta.
Erakondade igakuise populaarsusuuringu käigus küsitles TNS Emor 5.-26. jaanuarini 812 valimisealist kodanikku. Neid vastanuid, kes ei osanud eelistada ühtki parteid, oli jaanuaris 27 protsenti. Viimaseid erakondade toetusprotsentides ei arvestata.
