Keskerakonna majamüük ootab Tallinna linna luba

Keskerakond tahab võlgadest vabanemiseks müüa oma kontori Toompeal. Häda on aga selles, et kontori kaasomanikuks on Tallinna linn, mis peab ka müügiga nõus olema. Linnavalitsust juhivad keskerakondlased, mistõttu mure ei pruugi liiga suur olla.

Keskerakonna peasekretär Jaak Aabi sõnul on Tallinn samuti nõus kinnistu müügiga. Tallinna linna avalike suhete inimeste sõnul aga ei ole Tallinn linn Toom-Rüütli tn 3//5 linnale kuuluvate korteriomandite võõrandamise küsimuses seisukohta veel kujundanud.

Aabi sõnul peab Keskerakonna juhatus peatselt otsustama, kuidas ja mis menetlusega kontor müüakse. Müük tuleb läbipaistev, tuleb enampakkumine.

Kontor müüakse maha võlgade katteks, mis on Keskerakonda aastaid jälitanud. Kontor on Keskerakonna hädade oluliseks põhjuseks.

2010. aastal ilmus Eesti Ekspressis lugu sellest, kuidas Keskerakond sai Tallinna linnalt omale 60 protsenti kinnistust, millest varem omas Keskerakond vaid 25 protsenti. Vastutasuks pidi Keskerakond kogu majas, ka linna osas suure remondi tegema. Ka tollal oli Tallinna linn Keskerakonna ainuvõimu all.

Kuue aasta eest kirjutas Ekspress kontori kohta järgmist:

Satume keset ehitusplatsi. Kõikjal on midagi pooleli. Treppidel pole käsipuid, seintel krohvi, lagedes lampe. Võlvi alt läbi astudes löön pea kaks korda ära. Hea, et kiivri pähe panin!

Keset juhtmeid, fiboplokke ja torusid pole Geinel enam kiiret. Ta tutvustab maja armastuse ja andumusega, pühendades meile üle poole tunni.

Siin oli kaheksameetrine tala, mida mööda ehituse ajal käidi. Pärast tuli välja, et tala oli seest seenetanud. Ime, et keegi alla ei kukkunud.

Seal tulid päevavalgele sajanditevanused värvilised seinakaunistused.

Kolmandas kohas esitas muinsuskaitse sama karme soojusisolatsiooni nõudeid nagu lennuohutuse spetsid hiidlennuki Airbus 380 puhul.

Katuste remont maksis 5 miljonit krooni. Üks muinsuskaitse nõue ajas teist taga, nii see eelarve lõhki läks.

Kontori remondi eelarve läks lõhku, Keskerakond jäi ehitajale võlgu. Lisaks olid tulemas 2011. aasta riigikogu valimised, mis nõudsid ka palju raha. Nii käiski Edgar Savisaar Venemaalt raha küsimas. Kapo sai sellele jaole ja nii sündiski kurikuulus idarahaskandaal.