Seppik ütles reedel BNS-ile, et enne kui juhatus pole dokumente läbi vaadanud ja nende sisu arutanud, ta lähemaid kommentaare ei anna ning aukohtu soovituste sisu ei tutvusta.

„Need on juhatusele mõeldud dokumendid, juhatus arutab esmalt ära, siis räägime. Aga väga naljakad dokumendid on need minule kui juristile. Kuidagi see koostamise kultuur ja arusaamad on nii erinevad, aga rohkem ma ei tahaks kommenteerida;“ sõnas Seppik.

Keskerakonna aukohtu esimehe Kalle Klandorfi sõnul on erakonna aukohus kahes asjas teinud kokku 19 ettepanekut, millest osad puudutavad ka konkreetseid isikuid. Keskerakonna juhatus arutab aukohtu hinnanguid Kalle Laaneti ja Rainer Vakra tegevuse osas järgmisel esmaspäeval.

Vakra ja samuti riigikokku kuuluv Kalle Laanet said kutse tulla Keskerakonna aukohtu ette esmaspäeval. Küsimusele, mida erakond oma kahele liikmele ette heidab, sõnas Vakra, et tema arusaama kohaselt on põhjus „erinevates arvamustes, mis puudutavad erakonna juhtimist ning eetikaküsimusi“.

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed Laanet ja Vakra on viimasel ajal avalikult ja korduvalt kritiseerinud mitmesse skandaali sattunud Keskerakonna juhtimisstiili. Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ütles 3. märtsil toimunud Keskerakonna volikogul, et Kalle Laanet ja Rainer Vakra on läinud Keskerakonna sisetülides selgelt üle piiri.

Kaitsepolitsei leidis tänavu jaanuari alguses läbiotsimise käigus Keskerakonna peasekretäri Priit Toobali tööruumidest üle 400 leheküje Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi Hannes Rummi väljatrükitud e-kirjadega. Vastutuse kirjavahetuse sattumise eest Toobali juurde võttis endine sotsiaaldemokraat ja praegune keskerakondlane Ivor Onksion, kes enda sõnul pakkus kirju avaldamiseks ajalehes Kesknädal.

Keskerakonna põhikirja järgi on aukohtu eesmärk anda õiglane hinnang erakonna liikme võimalikule ebaeetilisele või poliitiliselt väärale käitumisele.