Keskerakonna esimehekandidaadid räägivad suu puhtaks: garantiikirjad oli relv Savisaare vastu ning Kallast nähakse Reformierakonna esimehena

 (131)
10 olulist küsimust uuele Keskerakonna esimehele!
Keskerakond
KeskerakondFoto: Delfi kollaaž

Järgmiselt Keskerakonna esimehelt ootavad nii erakonnaliikmed kui ka avalikkus selgeid vastuseid garantiikirjade asjus, linnameedia tuleviku kohta ning samas konkreetseid seisukohti ka päevapoliitilistel teemadel: mis roll võiks olla Siim Kallasel Reformierakonnas ning mida arvata IRL-i nimevahetuse ideest?

Lisaks on praeguste valitsuserakondade liikmed välja toonud, et Keskerakonna koalitsioonikõlblikkuseks ei piisa ainult esimehe vahetusest, vaid on vaja ka uusi programmilisi ideid.

Seoses läheneva Keskerakonna erakorralise kongressiga, esitas Delfi Keskerakonna juhiks pürgijatele Jüri Ratasele, Edgar Savisaarele, Peeter Ernitsale, Yana Toomile, Marika Tuus-Laulile ja Heimar Lengile kümme päevakajalist küsimust.

Kes vastutab Paavo Pettaile 2014. aastal väljastatud garantiikirjade eest?

Edgar Savisaar: "Pealtnägija" saates öeldi, et Kadri Simson teadis nendest garantiikirjadest enne, kui mina sellest teada sain. Simson ei ole protestinud. Küllap siis on õigus.

Jüri Ratas: Inimesed, kes need garantiikirjad kokku leppisid ja väljastasid.

Yana Toom: On ilmselge, et enne laupäeva me seda vastust teada ei saa – kuni 5. novembrini on garantiikirjade teemal hoopis teine roll. Need on ettekääne ja õigustus erakorralise kongressi kokku kutsumiseks, rahulik analüüs on võimalik hiljem, kui kired vaibuvad ja advokaadid teevad oma töö.

Seotud lood:

Heimar Lenk: Vastutavad need, kes erakonda juhivad ja juhtinud on: nii Simson, Reps, Ratas, Eesmaa, Must, Seppik, Kallo kui ka Karilaid on kõik aastate kestel kuulunud Keskerakonna juhatusse ja aidanud seda parteid juhtida. Ka rahastamine ja erakonna finantsseis oli juhatuse kontrolli all. Kõik juhatuse liikmed on allkirja õiguslased ja saavad rahavoogude juhtimisel kaasa rääkida. Erakonnal on alati olnud kollektiivne juhtimine, kuid ka kollektiivne vastutamine! Ma ei usu, et Paavo Pettai garantiikirjadest praegune eliit varem midagi ei teadnud. Tundub, et garantiikirjad toodi lihtsalt õigel ajahetkel välja, et kasutada neid relvana Savisaare vastu. Nagu nüüd teame, oli relva kasutamine üsna tulemuslik.

Peeter Ernits: See, kes need allkirjastas. (Dokumendile on alla kirjutanud Keskerakonna endine peasekretär Priit Toobal - A.P.)

Garantiikirjad on ettekääne ja õigustus erakorralise kongressi kokku kutsumiseks, rahulik analüüs on võimalik hiljem, kui kired vaibuvad ja advokaadid teevad oma töö.
Yana Toom

Marika Tuus-Laul: Selle ümber on väga palju valet. Esiteks ongi needsamad võlakirjad Keskerakonna poolt tühistatud, kuna need on antud Keskerakonna huvisid kahjustades. Vandeadvokaat Paul Varuli sõnul pole need võlakirjad kehtivad. Teiseks, igaüks saab aru, et see nõue Keskerakonna vastu on hüpoteetiline, tuleb aru saada, et see pole võlakiri. See pole üks ja sama asi. Midfield peab ise oma võlausaldajate nõudeid täitma. Praegu on ju arbitraažikohtusse antud Midfieldi enda nõue, garantiikirjast Midfieldile nõuet Keskerakonna vastu ei tulene. Süüdistada Oudekki Loonet võlakirjadega seonduvas on häbematu, sest Loone oli probleemi kerkimise ajal olnud peasekretär vaid mõned nädalad. See asi on toodud Simson-Ratas-Repsi tiiva poolt päevavalgele vaid selleks, et Savisaarelt võim jõuga üle võtta. Kui arvatakse, et Savisaar oli kõiges teadlik, siis Simson kui Savisaare pikaajaline truu abimees ja partei aseesimees pidi selles samuti teadlik olema nagu ka Kalev Kallo, kes oli finantssekretär.

Foto: Andres Putting

Miks peaks jätkama ajalehtede Stolitsa ja Pealinn väljaandmist praegusel kujul?

Edgar Savisaar: Igal suurel omavalitsusel peab olema oma ajaleht. Enamus omavalitsusi on Eestis selleni ka jõudnud. Kujul pole häda midagi.

Jüri Ratas: Mõlemal väljaandel on oluline roll Tallinna elanike informeerimisel pealinnas ja Eesti riigis toimuvast.

Yana Toom: Munitsipaalajalehed soodustavad Eesti elanikele mitmekesisema teabe saamist elust riigis. Eriti oluline on see vene keelt kõnelevate elanike jaoks, kuna - nagu me teame - kõigest kuu aega tagasi suleti Den za Dnjom ja vene Postimees.. Kas ma olen rahul sellega, millised on need väljaanded praegu? Ei, mitte täielikult. Juba Stolitsa peatoimetajana seisin ma selle eest, et munitsipaalajalehed müüksid reklaami – reklaamiandjate huvi oli suur juba kuus aastat tagasi. Arvan, et kui linnavalitsus oleks selle peale välja läinud, siis oleks see muidugi tekitanud rahulolematuse kommertsmeedias, mis ei suuda ka praegu taluda munitsipaalajalehtede olemasolu, kuid samas oleks olnud meeltmööda maksumaksjatele, kuna kulutused linnameediale oleksid oluliselt vähenenud.

Heimar Lenk: Selleks, et rääkida tõtt ja selgitada tõde. Pealinn on hästi toimetatud, sisukas ja tasemel ajaleht. Lust lugeda!

Peeter Ernits: Kuna tegemist on tasuta kahes keeles ilmuva lehega, siis on nende ilmumise jätkamine vajalik. Kõigele muule lisaks aitavad ka need lehed Eesti tasakaalust väljas meediapilti tasakaalustada.

Marika Tuus-Laul: Linnameedia - ajalehed, televisioon - peaksid igal juhul jätkama. Näiteks Brüsselis tegutseb 4 linnatelevisiooni. Tänased linnalehed pakuvad huvi nii tallinlastele kui eesti elanikele laiemalt. Nii pean õigeks, et peale tallinlaste informeerimise käsitletakse seal ka üleeestilisi probleeme. Neil lehtedel on välja kujunenud oma lugejaskond ja on mõistlik, et nad jätkavad.

Pealinn Foto: Ilmar Saabas

Tallinna Televisioon – missugusena näete selle tulevikku?

Edgar Savisaar: Näen Tallinna Televisiooni tulevikku alternatiivse meediakanalina. Et meil ei jääks ainult riigi- ja eratelevisioon.

Jüri Ratas: Tallinna Televisiooni peamine eesmärk on Tallinna elanike informeerimine pealinnas toimuvast. Oluline on pakkuda kvaliteetset ja huvitavat programmi võimalikult paljudele vaatajatele. Tallinna Televisiooni tööd ning igasugust ajakirjandust tuleb korraldada sõltumatult ja tasakaalukalt.

Yana Toom: Sõna- ja meediavabaduse tagab pluralism. Linna telekanali olemasolu iseenesest aga on sõnavabaduse täiendavaks garantiiks. Informatsioon on demokraatia kaitsmisel tähtis relv, see ei pea olema mitte ainult poliitikutele, vaid kogu rahvale kättesaadav.

TTV hakkas juba kosuma ja radikaalse hoiakuga ajakirjanike toimetus välja kujunema.
Heimar Lenk

Heimar Lenk: Sisu muutub arvatavasti igavamaks ja hallimaks, kui oma arvamust hakkab peale suruma SRR (Simson, Reps, Ratas) seltskond. Ajaleht Kesknädal muutus kohe peale kauaagse kogenud peatoimetaja Urmi Reinde vallandamist uue eliidi poolt. Leht läks igavaks ja saab hulga vähem kommentaare, kui Reinde-aegne poliitiliselt värsket hingeõhku pakkuv ajaleht. Kardan, et sama kipub korduma linna televisiooniga. Keskikka jõudnud noored poliitikud tahavad hirmsasti kamandada ja juhtida, omamata selleks vajalikke kogemusi ning annet. Edgar Savisaar lõi telekanali eesmärgiga arendada Eestis välja alternatiivne ajakirjandus. See pidi vastanduma roosamanna- maitselise peavoolumeediga. TTV juba hakkas kosuma ja radikaalse hoiakuga ajakirjanike toimetus välja kujunema. Kardan, et uus eliit sellest huvitatud pole ja tasalülitab helgemate toimetajate mõttelennu. Aga võib juhtuda ka ime, et SRR esialgu ei sekku ajakirjanduse sisusse.

Peeter Ernits: Linnatelevisioonid on ka paljudes teistes linnades. Eesti omapära on veel selles, et meie meediapilt ei ole aastatepikkuse poliitilise rivaalitsemise tulemusena kahjuks tasakaalus. Tallinna TV–st on aga kujunenud oluline tasakaalustav jõud.

Marika Tuus-Laul: Tallinna Televisiooni peamine eesmärk on olla peavoolumeediale vastaspooluseks, tasakaalustuseks. Täna räägib Tallinna Televisioon asjadest, millest valitsusmeedias ei räägita. Loodan, et TTV jääks oma vaataja vastu ausaks ja objektiivseks ka siis, kui pealinna ja Toompea võim peaksid muutuma sarnasteks ja Tallinnas poleks enam valijate häältega antud Keskerakonna ainuvõimu. Meedia peab ujuma vastuvoolu ja ei tohi võimule olla käepikenduseks nagu see peavoolu meedia puhul enamasti on.

Ühtse Venemaa pooldajate meeleavaldus Moskvas Foto: DMITRY SEREBRYAKOV, AFP/Scanpix

Mida teha koostöölepinguga Ühtse Venemaaga?

Edgar Savisaar: Mailis Repsil on nüüd paremad võimalused selle elluviimiseks.

Jüri Ratas: Kõnealune protokoll ei ole käivitanud erakondadevahelist koostööd. Tulenevalt keerulistest riikidevahelistest suhetest on see olnud juba aastaid külmutatud olekus.

Yana Toom: Selle lepinguga hirmutavad need, kes soovivad teha karjääri idanaabri vihkamise arvel. Tuleb lõpuks otse öelda – see leping pole Eesti jaoks millegi poolest ohtlik, kuid võib olla on kasulik tulevikus kontaktide loomiseks idanaabriga. Me oleme Venemaaga suhtlemise katkestamise vastu - selline tegevus oleks lühinägelik. Kuidas te kujutate endale ette kontakte Venemaaga, kui ignoreerite ainsat seal valitsevat erakonda? Samas võiks kaaluda seda, et sõlmida koostööleping mõne opositsioonilise erakonnaga (näiteks Jablokoga) – see aitaks hoida asja tasakaalus ja laiendaks ka meie koostöövõimalusi.

Kagu-Eesti maameestega suheldes jõuame sama teemani: kuule, Lenk, tee meile Peterburi turg lahti!
Heimar Lenk

Heimar Lenk: Oleks hea, kui meie riigi juhtidel jätkuks mõistust ja tahet kasutada seda protokolli pingelõdvendamise poliitikas. Ei saa me ju igavesti jääda oma naabriga vaenujalale. Oleks ülim rumalus panna pea liiva alla ja mõelda ennast upsakalt kõikvõimsaks. Kui Mailis Reps välissekretärina kord juba allkirjastas sellise paberi, koostööprotokolli, tuleks lasta keskerakondlastel oma suhteid naaberriigi poliitikute arendada. Ehk jõuaksime tulevikus välja heanaaberlike suheteni ja tulusa kaubavahetuseni. Oma valimisringkonna ehk Kagu-Eesti maameestega suheldes jõuame tavaliselt ikka välja ühe ja sama teemani: kuule, Lenk, tee meile Peterburi turg lahti!

Peeter Ernits: Lugege seda lepingut, see ripub Keskerakonna kodulehel ja minu teada pole sellele mingeid salaprotokolle. Samasugused lepingud on sõlmitud enamiku teiste endiste liiduvabariikidega, aga ka Serbia ja Mongooliaga. Vähe sellest rahvusvahelist ajakirjandust ilmneb, et Ühtne Venemaa suhtleb aktiivselt nii Euroopa Rahvapartei kui USA Vabariikliku parteiga. Lepingus on mustvalgel kirjas, et kumbki pool austab teise suveräänsust ega sekku teise siseasjadesse. Seega kui Trumpi partei ja Euroopa Rahvapartei suhtlevad Ühtse Venemaaga, oleks minu meelest puhas idiootsus demonstratiivselt koostööprotokollist lahti öelda. Liiati kui Eesti ja Venemaa suhted on niigi liiga teravaks aetud. Oma peaga tuleb mõelda ja palju rohkem naabritega rääkida.

Marika Tuus-Laul: Meedia eksitab aastaid inimesi. Tegemist ei ole koostöölepinguga, vaid koostööprotokolliga, mille sisu mahub poolele leheküljele. Siin mainitakse koostööd vastastikku huvipakkuvates valdkondades: ühisürituste korraldamist, kahe- ja mitmepoolseid seminare, suhete loomist haridus-ja kultuurivaldkonnas, regionaalsel tasemel. Taolisi koostööprotokolle on Ühtsel Venemaal mõnekümne riigiga. Eestipoolselt on selle allkirjastanud Ain Seppik – tollane Keskfraktsiooni aseesimees - ja Mailis Reps kui selleaegne erakonna välissekretär. Protokoll on praegusel ajajärgul külmutatud olekus. Ei näe aga ka põhjust selle tühistamiseks. See oleks heaks platvormiks suhete paranemisel Venemaaga edasiseks koostööks protokollis nimetatud teemadel.

Kadri Simson ja Margus Tsahkna Foto: Andres Putting

Mida arvate Margus Tsahkna ideest IRL-i nime Isamaaks muuta?

Edgar Savisaar: Mis see muudaks? Vana Isamaa ei tule nagunii enam tagasi.

Jüri Ratas: Kõrvalt vaadates tundub igal juhul julge mõttena.

Yana Toom: Kõik uus on hästi unustatud vana. Erakond nimega Isamaa meil juba oli. Selle otsuse peavad tegema IRL-i liikmed. Aga nad pettuvad, kui arvavad, et nime muutes erastavad nad ka patriotismiidee. Eestimaa patrioodid ei ole üksnes IRL-is. Kõigist erakondadest kõige rohkem patrioote on praegu Keskerakonnas, kuna see on Eesti kõige suurem erakond.

Heimar Lenk: Midagi ei arva. Nime võib ju muuta. Kas mees on Kaarel või Karla, oleneb vaid seltskonnast, kus hetkel ollakse. Küsimus on muus. Kuidas saab Eestis vaevalt valimiskünnist ületav partei olla aastaid valitsuses, kuid pidevalt neljandiku valijaskonna toetusega erakonda sinna ei lasta?

Isamaa on nii tähtis asi, et ükski erakond ei tohiks seda monopoliseerida.
Peeter Ernits

Peeter Ernits: Nagu öeldakse, viimases hädas hakkab vanakurat ka kärbseid sööma. Valitsuskoalitsiooni kõige nõdram liige, vaevu nina vee peal hoidev erakond on täna nõus tegema ükskõik mida, et ellu ja võimule jääda. Hakatuseks lubas rahvaarvu 2 miljoni peale ajada, nüüd püüab igale eestlasele nii olulist mõistet nagu isamaa monopoliseerida. Isamaa on nii tähtis asi, et ükski erakond ei tohiks seda monopoliseerida. Kunagi oli Isamaaliit, nüüd siis puhtalt Isamaa. Kui Erik-Niiles Kross oli veel IRL-s lehvisid loosungid Ajame Eesti asja! Justnagu ajaksid kõik teised mingit muud – Ameerika, Brüsseli või Venemaa asja.

Marika Tuus-Laul: Kui palju ka ei oleks see seltskond teiste parteidega ühinenud ja nime muutnud, on sellest saanud vaid väga lühiajaline reitingu tõus enne järjekordse languse algust. Isamaaliste aadete asemel oleme saanud elamislubade andmist vene allmaailmategelastele, tsahkerdamist ja teisi veidrusi. Juhan Partsi vägitükid Estonian Airiga, Tallinna Sadamaga, praamihankega ning vägikaikavedu Euroopa kõrgepalgalise ametikoha pärast Kontrollikojas on lükanud IRL-i allakäiguraja viimastele astmetele.

Siim Kallas ja Edgar Savisaar FOTO: Raepress

Mis rolli võiks Siim Kallas Reformierakonnas täita?

Kallas võiks olla Reformierakonna esimees, mitte ainult auesimees.
Edgar Savisaar

Edgar Savisaar: Kallas võiks olla Reformierakonna esimees, mitte ainult auesimees.

Jüri Ratas: See küsimus on omakorda selgelt suunatud Reformierakonna liikmetele ja toetajatele.

Yana Toom: Olen kindel, et tänu oma kogemustele ning teenetele nii Eesti kui ka oma erakonna ees võib ta arvestada kõige auväärsema ja olulisema rolliga.

Heimar Lenk: Tal võiks olla esimehe roll. Arvan, et Reformierakonna ja valitsuse poliitika oleks hulga professionaalsem.

Viimane lollus on Kallase-sugune mees jätta kusagil ülikoolis loenguid pidama.
Peeter Ernits

Peeter Ernits: Siim Kallas on reformierakonna sigitaja ja kauaaegne juht, peale kümne aastast kogemust Euroopa Liidu juhtimisel tuleks meil tema hindamatuid kogemusi ära kasutada. Liiati kui Kallas on jätkuvalt indu täis ja silm särab. Eesti ei saa nii hoolimatu olla oma inimeste suhtes, viimane lollus on Kallase-sugune mees jätta kusagil ülikoolis loenguid pidama. Kallase-sugune mees oleks Rõivasest-Pentusest-Michaelist palju adekvaatsem erakonda juhtima, ja mitte üksnes erakonda.

Marika Tuus-Laul: Siim Kallas peaks partei juhtimise üle võtma. Ta on meie Eesti poliitikutest kõige enam rahvusvahelises poliitikas osalenud, omab palju kogemusi. Poliitiku puhul ongi kõige tähtsam kogemus, praktika. Kasvuhoonepoliitikute põlvkond on Reformierakonnas igasuguse reformimeelsuse kaotanud. Peaminister Taavi Rõivasest on saanud seisakupoliitik.

Keda näeksite Keskerakonnaga koos koalitsioonis?

Edgar Savisaar: Sotsid, EKRE ja võibolla ka Reformierakond. Aga kõik need kolm erakonda vajavad palju muudatusi. Keskerakond samamoodi.

Jüri Ratas: Keskerakond on valmis moodustama valitsuskoalitsiooni nende erakondadega, kellega saame kõige paremini ellu viia oma programmilisi seisukohti ning kaitsta Eesti riigi ja rahva huve. Võimalikud koostööpartnerid on kõik Riigikogus esindatud erakonnad, kellele Eesti rahvas on oma toetuse andnud.

Yana Toom: Iga parlamendierakonda, kellega on võimalik sõlmida meile sobiv koalitsioonileping.

Heimar Lenk: Oleneb läbirääkijaist ja poliitikute ambitsioonidest. Maailmavaateliselt oleks kõige kaugem ehk IRL.

Peeter Ernits: Keskerakond võiks koalitsiooni teha kõigi parlamendis esindatud erakondadega, aga see eeldab enne mõnede liidrite väljavahetamist.

Marika Tuus-Laul: Me ei välista koostööks ühegi parteid. Vastandumisele üles ehitatud poliitika aeg peaks ükskord otsa saama. Ma ei ole nõus meie maailmavaatelisi seisukohti maha müüma, meie valija peamised huvid peavad olema koostöös kajastatud. Esimeseks tingimuseks seaksin e-valimiste kaotamise. Kõige vähem näen koostöövõimalust tänase IRL-iga.

Keskerakonna valimisreklaam bussil Foto: Ilmar Saabas

Kui suur summa peaks Keskerakonnal kuluma kohalike valimiste kampaaniaks?

Edgar Savisaar: Teeks seekord ilma rahata või vähemalt odavalt.

Jüri Ratas: Jõukohane summa sõltuvalt erakonna rahalistest võimalustest ning piirkondade vajadustest. Täpse eelarve paneb paika Keskerakonna juhatus.

Yana Toom: Kokkuvõttes on vaja püüelda maksimaalse tulemuse poole minimaalse raha eest.

Heimar Lenk: Ikka nii suur, et valimised võita.

Peeter Ernits: Lähtuda tuleks konkreetsest valimiste eelsest olukorrast: kui palju kulutavad konkurendid, millele rohkem panustada, hetkel ma seda veel ei tea.

Leian, et telereklaami peaks üldse keelustama.
Marika Tuus-Laul

Marika Tuus-Laul: Täna raske öelda. Iga valimine on erinev. Keskerakond pole kunagi palju raha reklaamidele kulutanud, eriti telereklaamidele, mis on väga kallid ja mida müüakse Keskerakonnale veelgi kallimalt kui teistele. Leian, et telereklaami peaks üldse keelustama. Meie edu on olnud ajalehtedes, mida on Urmi Reinde ja Heimar Lenk valdavalt toimetanud. Ma arvan, et me peaks edaspidi veelgi vähem tegema klassikalist müügikampaaniat, vaid keskenduma rohkem inimestega otsekontaktidele, sotsiaalmeediale ja reaalsetele tegudele.

Kui suur summa peaks Keskerakonnal kuluma riigikogu valimiste kampaaniaks?

Edgar Savisaar: Märksa rohkem.

Yana Toom: Nagu kohalike valimiste kampaaniast, nii on ka sellest veel vara rääkida. Mida suurem on kasuliku tegevuse koefitsient, seda parem.

Heimar Lenk: Suurem kui kohalike valimiste eelarve.

Peeter Ernits: Kuna lõviosa valimiskuludest tulenevad reklaami hinnast, siis sõltuvad kogukulud just neist. Täna on raske öelda, millised on reklaami hinnad 2019. aasta algul. Ülisuuri majaseina suuruseid portreesid pole igatahes vaja.

Keskerakond Foto: Delfi kollaaž

Nimetage kolm uut ideed Keskerakonna programmi uuendamiseks.

Edgar Savisaar: suhtumine kodanikupalka, Uberisse ning Rail Balticu ehitamise plaanidesse.

Jüri Ratas: Tulenevalt Eesti senisest arengust peaksime veel rohkem rõhku panema rahvastikukriisi ületamisele, ääremaastumise pidurdamisele ning terviklikule maksureformi väljatöötamisele.

Yana Toom: Esiteks tuleb tuleb täielikult keelustada kütte väljalülitamine talveperioodil ja kehtestada Eestis sotsiaalsed tariifid vähekindlustatud peredele. Energia ja vesi on inimese põhivajadused, inimesed ei saa valida nende mittekasutamist, ehkki saavad valida mitteraiskamist. Peredel, kus üle 10% sissetulekust kulub energiale ja veele, peredel, kes on muidu raskustes, tuleb võimaldada eluks hädavajalik kogus elektrit, gaasi ja vett tasuta – täpselt nii, nagu seda tehakse paljudes EL liikmesriikides. Süüa peab saama teha ka siis, kui su sissetulek on väike. Pesta pead saama ka siis, kui sa palju ei teeni. Sel juhul muidugi, kui sa tahad voolava veega hambaid pesta ja vahepeal laulu ümiseda, siis maksad vee eest täiega.

Teiseks taastada Eesti iseseisvus selles osas, mis puudutab välispoliitiliste ja julgeolekuküsimuste lahendamist. Me peame lähtume eelkõige Eesti riigi ja Euroopa Liidu huvidest ega tohi pimesi ujuda liitlaste kiiluvees ‒ isegi mitte siis, kui nad on nii tähtsad nagu USA.

Kolmandaks lahendada otsustavalt "hallide passide" probleem ‒ kaotada see nähtus, anda Eesti kodakondsus inimestele, kes 25 aasta jooksul, mil nad sellest ilma olid, tõestasid oma armastust Eestimaa vastu ja lojaalsust Eesti riigi suhtes.

Heimar Lenk: 1. Efektiivne majandus. Kohustada valitsust looma eeltingimusi kohaliku tööstuse kiiremaks arenguks. Meie tootmise efektiivsus ja tootlikkus on erakordselt madal, mis kindlustab ettevõtjale vaid minimaalse kasumlikkuse, mis omakorda toob riigile sisse vähe makse. Kui Euroopa toetused välja arvata, siis eelarve sissetulekud jäävad kaugele maha tasemest, mis oleks tarvis riigi ja tema elanikkonna normaalseks eksisteerimiseks. 2. Normaalne pension. Garanteeritud inimväärne vanaduspension kõigile, mille lõplik suurus kujuneb vastavalt ajahetke elukalliduse tasemele. Mitte nii, nagu praegu, et eakate elatustase langeb pensionile jäädes märgatavalt. Inimene, kes terve elu töötanud ja Eesti riigile makse maksnud, peab teadma, et tema vanaduspõlv on kindlustatud. Näiteks, minu nooruses oli pensioni suurus ligilähedane viimase kahe tööaasta keskmisele palgale. 3. Praktiline sõnavabadus. Õigus nõuda mõistlikkuse piirides sõnaõigust oma vaadete avaldamiseks nii avalik-õiguslikus, kui erameedias. Praegune vabadus arvamusega välja tulla, oleneb täiel määral toimetuse või toimetaja isiklikust hoiakust autori suhtes.

Peeter Ernits: Programmi tuleks kaasajastada. Esiteks meie suhtumine Euroopat tabanud rändekriisi. Milline on Keskerakonna suhtumine pagulastesse? Teiseks mida tähendab Keskerakonna jaoks Eesti suveräänsus? Millist Euroopa Liitu me pooldame: kas föderatiivset või konföderatiivset? Kolmandaks võiks Keskerakonna programm olla palju lühem ja kompaktsem, praegu laiub see ligi 40 leheküljel. Muuseas Reformierakonnal mahub see vaid 12 leheküljele.

Marika Tuus-Laul: 1. Kodanikupalk. Igale inimesele peab olema garanteeritud teatud sissetulek, mis võimaldab miinimumvajaduste täitmise. See ei pea sõltuma tema osalusest tööhõives, elukohast või muudest asjadest. See ei ole ainult sotsiaaltoetuse vorm, ehkki võimaldab palju bürokraatialt kokku hoida. Kui elanikele on garanteeritud kindel sissetulek, siis on ka kodumaistel ettevõtetel rohkem kliente, kellele oma tooteid pakkuda. Veel, kui teatud miinimum on kindlustatud, siis tagab see inimestele eneseväärikuse, ettevõtjale suurema julguse riskida ja töötajale kindlama positsiooni tööläbirääkimisel. 2. Tervisekindlustus kõigile. Õigus tervisele on inimese põhiõigus ja see ei pea sõltuma sellest, kas ta parasjagu töötab või mitte. Eesti peab kõik oma kodanikud ja pika-ajalised residendid tervisekindlustusega katma: nii selle pärast, et meie põhiseaduse paragrahv 28 lubab, et igaühel on õigus tervise kaitsele, kui ka selle pärast, et meie kõigi huvides on see, et ka meie naaber oleks terve. 3. Venemaa-vastaste majandussanktsioonide lõpetamine. Venemaa sanktsioonid teevad halba Eesti inimestele, meie töötajatele ja ettevõtjatele, kes on alati suutnud Vene turul hästi hakkama saada. Samal ajal ei ole need sanktsioonid karvavõrdki tõstnud meie kõigi turvalisust, vastupidi, Venemaa on muutunud veel agressiivsemaks. Eesti iseseisvus on meile kõigile püha, aga majandussanktsioonid Venemaa vastu on sellele iseseisvusele ohtlikud.

Keskerakonna erakorraline kongress toimub juba sel laupäeval Paides.