Keskerakondlik linnavalitsemine: joomist lubavate märkide eest maksti väikesele sepikojale mitu korda kõrgemat hinda - "tegu kiire tellimustööga nädalavahetusel"

 (137)
Roheline mehike vs. joomine
Joomist lubavad märkFoto: Lugeja foto

Tallinna Linnavalitsus kulutas sini-kollastele alkoholi joomist lubavatele märkidele turuhinnast kuni neli korda rohkem raha, kuna linnavalitsejate sõnul polnud tegemist standardsete märkidega, vaid "kiire tellimustööga nädalavahetusel." Märgid valmistanud sepikojal aga puudus selliste märkide valmistamise kogemus.

Keskerakonna poolt juhitud Tallinna Linnavalitsus keelas hiljuti ära avalikus kohas alkoholitarbimise, kuid tegi siiski erandi – Kadrioru ja Toompea lähedusse paigutati sini-kollastes värvides joomist lubavad märgid.

Maksumaksjate raha arukas kasutamine küsimärgi all

Nüüd on aga selgunud, et märkide maksumus tekitab suure küsimärgi maksumaksjate raha ratsionaalse kasutamise kohta.

Eesti Päevaleht avaldas reedel, et 22 joomist lubavat märki, mis seni tellitud ja paigaldatud, läksid maksma 9120 eurot ehk 415 eurot märgi kohta. 2006. aastast liiklusmärke tootva firma Roadservice OÜ müügispetsialisti Mari Lodi hinnangul aga maksab üks linna paigaldatav liiklusmärk tavaliselt sada eurot. Seega olid linna paigaldatud joomist lubavad märgid üle nelja korra kallimad.

Seotud lood:

Tallinna Kesklinna Valitsuse infonõunik Kerttu Rakke keeldus esialgu Eesti Päevalehele avaldamast, mis firma valmistas joomist lubavad märgid ning miks need nii kallid olid, viidates esialgu vaid "lisaturvameetmetele", kuid soovimata täpsustada mis meetmetega täpsemalt tegu on.

Peale korduvaid arupärimisi ütles Rakke reedel, et joomist lubavate märkide hind oli turuhinnast kuni neli korda kõrgem, kuna tegemist oli kiire tellimustööga nädalavahetusel.

"Nimelt ei olnud tegemist standardsete märkidega, see-eest aga kiire tellimustööga nädalavahetusel, sellest ka teistsugune hind. Kujund märgil disainiti küll meie majas, ent märgi terviklahendus koos vajaliku piktogrammiga, nii et seda oleks võimalik valmistada ja eksponeerida, töötati välja ikkagi valmistaja poolt," ütles Rakke.

Rakke nõustus peale korduvaid arupärimisi ja ajakirjanike poolsele avaliku teabe seadusele viitamist ka avaldama märkide valmistaja nime – OÜ Meisel.

Märkide valmistaja on väike sepikoda

OÜ Meisel on väike, 1991. aastast tegutsev sepikoda. Firma asutaja ja juht, sepp Eerik Kõuts, on muuhulgas kirjutanud koos Edgar Savisaare vana võitluskaaslase Heinz Valguga kahasse raamatu "Rist ja Raud."

Kõutsi puhul on tegemist auväärses eas oma ala professionaaliga, kes on metallitööde ja siltide valmistamisega tegelenud juba üle 30 aasta, kuid ta nentis Delfile, et midagi sellist, nagu tellis temalt septembri algul Kesklinna Valitsus, ei ole tal varem tulnud valmistada. Kõutsil oli täna ka raskusi meenutamisega, kuidas täpselt linnavalitsuse tellimus temani jõudis.

"Ma ei oska öelda, kas ma osalesin hankel. See tellimus tuli mulle otse. Võib olla nad küsisid veel pakkumisi, ma ei tea. Tuli tellimiskiri või helistati, ma ei mäleta enam täpselt," rääkis Kõuts.

"Tellimus tuli septembri alguses ning tähtaeg oli see, mis mõjutas hinda, kuna oli kiire töö. Kolmapäeval sain tellimuse ning esmaspäeva hommikul pidi märgid paika saama. Paigaldamisega tuli ka nädalavahetusel tegeleda, pidin kõik muud tellimused kõrvale panema, kõvasti taheti," meenutas Kõuts.

"Tegemist oli siiski projektiga, mis algas kujundusega, kuni kooskõlastuse ja paigaldusega," põhjendas Kõuts märkide kõrget hinda.

"Mina olen kunstnik ja teostaja. Kuskilt ma kuulsin, et liiklusmärgid maksavad palju vähem. Kuid neid ju vorbitakse sadu valmis ja nad on standardsed. See on hoopis teine ooper! Minu märgid on erilised, ma ei tee igapäev ju niisuguseid asju. Kujundustöö on ka hinna sees," selgitas Kõuts.

Kõuts kinnitas, et sini-kollastes värvides kujundusettepanek tuli linnaosavalitsuse poolt.

"Ma kohendasin disaini ja panin ta õigesse mõõtu, kuid ideelahendus tuli sealt poolt, selle saatis linnakeskkonna osakonna juhataja Aigar Palsner. Temaga tuli ka kõik kooskõlastada," avaldas Kõuts.

Ka Kerttu Rakke kinnitas täna, et märkide disain ei olnud juhuslik.

"Märkide visuaalne väljanägemine otsustati linnavalitsuse tasemel ja lahendus valiti mitmete kavandite hulgast," ütles Rakke.

Kõuts möönab, et tal puudub otsene kogemus taoliste märkide valmistamisel, kuid rõhutab, et tal on üle 30-aastane kogemus metallitööde alal.

"Töö on töö, sai tehtud ja pingutasin, et ära teha. Ma ei saanud sellega rikkaks. Ma viisin ennast kurssi, kuidas märke paigaldada, et neid ära ei viidaks. Betoneerisime neid ja keevitasime ja kruvisime, et neid ei saaks ära viia," viitab Kõuts ühtlasi ka nendele "lisaturvameetmetele", mis Kesklinna Valitsuse infonõuniku Kerttu Rakke sõnul märgid turuhinnast tunduvalt kallimaks muutsid.

Eerik Kõuts rõhutas, et on apoliitiline ning tunnistas, et imestas ka ise linnavalituse motiivide üle, mis puudutab hoiatusmärkide kujundust. Sini-kollast värvilahendust kasutab teatavasti Reformierakond ning on avaldatud arvamust, et Keskerakond püüdis just selle värvilahenduse valimisega joomist lubavatele märkidele provotseerida valitsuskoalitsiooni juhterakonda.

"Ma imestasin ise ka selle kujunduse üle. Kui ma oleks teadnud, et see nii poliitiline saab olema, ma poleks elu sees sellist tellimust vastu võtnud. Ega see alkoholilubamise seadus ka väga tark olnud, olgem ausad. Oli aru saada, et tellijal olid poliitilised ärapanemise soovid," oli Kõuts aus.

Tallinna Linnavolikogu opositsiooni hinnangul peaks linna raha kasutamist uurima politsei

Tallinna linnavolikogus opositsioonis olevate fraktsioonide liikmed olid reedel ülimalt kriitilised Keskerakondliku valitsemisstiili suhtes.

Tallinna linnavolikogu IRL fraktsiooni esimees Eerik-Niiles Kross leidis, et salapärase hanke rahastamist peaks uurima volikogu revisjonikomisjon.

Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe Ain Seppiku hinnangul aga peaks linnapoolseid kahtlaseid tehinguid uurima politsei.

"Minu meelest kuulub see politseivaldkonda. Seda tuleks uurida samuti nagu juhtumit, kus "Pealtnägija" saate poolt läbi viidud ajakirjanduslik uurimine paljastas, et Tallinna linn suunab parkimisest saadava tulu kahtlasele ärimehele, kust see väidetavasti liigub ringiga tagasi Keskerakonna kassasse," ütles Seppik Delfile.

"Mul on üldse tunne, et kõik kes saavad linna käest tööd, peavad osa sellest rahast ära andma. Siin on ilmselt sama skeemiga tegemist ning politsei peaks rakendama ennast ja leidma, milles asi. Alati kui on mingit teenust ostetud turuhinnast kõrgema hinnaga, siis on kahtlus, et mingid muud maksud on juurde lisatud," kommenteeris Seppik.

"Me ei tea tagamaid, ning see ongi siin politsei uurimise koht. Need hoiatusmärgid ise olid irvitamine tõsise probleemi üle, sest alkoholitarbimine on tõsine probleem ja sellega ei maksaks nalja teha. Minu meelest ei ole vaja selliseid märke paigaldada. See on esiteks Keskerakonna valimiskampaania algus ning nüüd tundub lisaks, et on ülemääratud kallid asjad tellitud. Kuskile see raha on läinud ja mina ei usu, et lihtsalt ilusate silmade eest linn annab rohkem raha välja kui vaja," lisas Seppik.

Ka Sotside fraktsiooni aseesimees Jaak Juske oli häiritud.

"Et varjatakse avaliku raha kasutamist, on äärmiselt lubamatu. Igasugune linnapoolne rahastamine peab olema kindlasti avalik info ning siia peab sekkuma ka linnavolikogu revisjonikomisjon," ütles Juske.

"Kogu see märkide paigaldamine on osa tülgastavast all-linna ja Toompea n.ö. kodusõjast ning maksumaksja raha mõttetu raiskamine. Kui linn võttis ette rünnaku riigi vastu, siis seda enam peaks olema teada, kuidas seda finantseeriti," kommenteeris Juske fakti, et Kesklinna Valitsus keeldus avaldamast kogu hoiatusmärkide tellimist puudutavat informatsiooni.

Delfi uuris Kesklinna Valitsusest täiendavat infot joomist lubavate märkide tellimistingimuste ja hankeprotsessi läbiviimise kohta, kuid infonõunik Kerttu Rakke ei soovinud Delfi täiendavatele arupärimistele adekvaatselt vastata.

"On reedene päev ja väga vähe inimesi on kontoris (Kesklinna Valitsus), kõik on n.ö. objektil, kes selliste asjadega tegelevad. Ega ma ei julge teile midagi lubada - täpselt nii kiiresti on võimalik vastata, kui inimestel aega on" oli Rakke vastus.