Riigikogu keskfraktsiooni liige Olga Ivanova veedab kolmapäevast reedeni aega Peterburis peetaval Euraasia naiste foorumil. Ürituse veebilehel on kirjas, et Venemaa põhjapealinna tulevad kokku juhtivad feministid üle kogu maailma. Ning tõesti – kõnelejate rida on 74 inimese pikkune ja igas mõttes kirju. Paljud esinejad pärinevad Venemaalt, ent tullakse ka Valgevenest, Kasahstanist ja Zimbabwest. Et esinejad on valdavalt samast mõjusfäärist, seda näib ürituse enda meeskond ka tunnetavat, sest selle kohta, et kuulajaid tuleb ka USA-st, on tehtud lausa pressiteade.

Kelle loengutes Olga Ivanova siis sellel nädalal ennast harib ja kellelt inspiratsiooni ammutab? Või läheb ta neid hoopis ümber veenma? Riigikogulase vastused leiate altpoolt.

Valentina Matvijenko, foorumi peakorraldaja
Foorumi peakorraldaja Valentina Matvijenko on Venemaa föderatsiooninõukogu spiiker, kellest sai 17. märtsil üks esimestest, kes sai Krimmi „referendumi“ järgsel päeval endale koha USA sanktsioonide nimekirjas. Tema vara on USA-s külmutatud ja tal on keelatud USA-sse reisimine. Oma rolli tõttu Krimmi annekteerimises on ta ka Kanada sanktsiooninimekirjas.

Olga Batalina, riigiduuma saadik
Uuralite inimõigusorganisatsiooni koduleht http://pravo-ural.ru/ kirjeldab kibedal toonil, kuidas Batalina pidas 2012. aastal kaks vastandliku sisuga kõnet. Esimeses kinnitas ta, et USA ja Venemaa vahelise adopteerimiskokkuleppe ratifitseerimine on hädavajlik, sest Venemaa ei suuda tagada vanemateta lastele vajalikul tasemel hoolt. Aasta lõpus leidis ta aga juba, et on amoraalne lahutada lapsi nende kodumaast ja võimalusest omandada selle traditsioonid.

Natalia Narotšinskaja, Ajaloolise Perspektiivi Fondi president
Juurutab ajalugu Moskva moodi. Narotšinskaja arvates on Venemaa välispoliitika kujundamisel väga oluline vaadata Venemaa diplomaatia ajaloolistesse alustesse. Täpsemalt on tema hinnangul õigustühised kõik pärast Esimest maailmasõda bolševike poolt sõlmitud rahulepingud, mille tulemusel Venemaa territooriumi väiksemaks jäi. Ta on mitme Venemaa ajaloo ja globaliseerumisvastase raamatu autor.

Vladimir Džabarov, Venemaa föderatsiooninõukogu liige
Endine FSB nn finantsvastuluure osakonna liige Džabarov maandus Krimmi „referendumi“ järel kohe Euroopa liidu ja USA sanktsiooninimekirja. Tema suhtes on kehtestatud reisikeeld ning tema välismaal olevad varad on külmutatud. Peale selle on Džabarov tuttav nimi Venemaa korruptsiooni vastu võitlejatele. Vanglamüüride vahel mõrvatud advokaat Sergei Magnitski seostas teda Moskva investeerimisfirmaga, mida väidetavalt kasutas Kreml koostöös kuritegelike rühmitustega maksumaksja raha ümbersuunamiseks.

Margarita Simonjan, Kremli propagandakanali Rossija Sevodnja juht
25-aastaselt Russia Today peatoimetajaks määratud ja tänavuse aastani päevas kaks pakki sigarette suitsetanud Simonjan sõnas Lõuna-Osseetia sõja kajastust kommenteerides, et ei tee mingit saladust sellest, et ollakse Venemaa kanal ning seetõttu on ka selle kajastused tehtud Venemaa vaatepunktist. Viimased kaks aastat on ta lisaks juhtinud ka riigile kuuluvat uudisteagentuuri Rossija Sevodnja.

Evelina Zakamskaja, Russia 24 peatoimetaja
Zakamskaya väitis 2014. aastal teleekraanil, et juudid korraldasid ise holokausti ning aitavad Ukraina Maidani liikumist toetades kaasa uuele holokaustile. Kuidas täpselt juudid nn esimese holokausti korraldasid, ta ei täpsustanud.

Natalia Kasperskaja, krüptoloog Kaspersky eksabikaasa ja nendenimelise viirusetõrjeäri üks omanikke ja kunagine juht. 2012. aastal tegi ta riigiduumale ettepaneku teha suurele Hiina tulemüürile sarnane must nimekiri veebisaitidest, mis Venemaa internetti ei sobi. Vaatamata inimõiguslaste ja internetivabaduse pooldajate vastuseisule jäi Kasperskaja endale kindlaks, leides, et tsensuurikartus on ülepingutatud.

Edna Madzongwe, Zimbabwe parlamendi esimees
Diktaatorist presidendi Robert Mugabe ja süstemaatiliste inimõigusrikkumistega silma paistva riigi parlamendi esimees Edna Madzongwe on ise omakorda silma paistnud eelkõige sellega, et püüdis valgetelt farmeritelt maa ära võtmise kampaania käigus ka endale tükki krabada, kuid on nüüd kinni kohtuvõitluses, mis on välja jõudnud 15 Aafrika riigi kohtunikke koondavasse tribunali, mida Zimbabwe ise ei ole ratifitseerinud.

Olga Ivanova vastused Delfi küsimustele

Mis eesmärgil te Euraasia naiste foorumile sõidate?
Eesmärgiks on antud foorumil esinemine. Nimelt on mul seal ettekanne „Naine kui sotsiaalpingete indikaator“.

Kes seda sõitu finantseerib?
Katan sõidukulud ise.

Kelle ettekandeid plaanite ise kindlasti kuulama minna?
See sõltub suuresti graafikust. Oleneb, mis kell on minu ettekanne ning see selgub tõenäoliselt alles 23. septembril, ehk siis kui kohale jõuan.

Kellega loodate suhteid luua-turgutada?
Leian, et Riigikogu liige peab suhtlema erinevate välisriikide esindajatega. Antud foorumil osalevad näiteks poliitikud Armeeniast, Aserbaidžaanist, Valgevenest ja Moldovast. Kuulun Riigikogus Aserbaidžaani sõprusrühma ning kindlasti soovin nendega suhteid arendada.

Kuidas aitab foorumil kuuldu kaasa teie tööle Riigikogus?
Eks see on kõikjal nii, et kõik mida kuuled, ei tasu alati täieliku tõena võtta. Usun, et antud foorumil osalemine aitab kaasa sõprussuhete loomisele ning laiendab silmaringi.

Foorumil esinejate seas on nii mõnigi inimene, kelle nägemus välispoliitikast, ajaloost jmt ei lähe just kuigi hästi kokku nn euroopalike väärtustega. Foorumi peakorraldaja ise on Krimmi sündmuste tõttu lääneriikide sanktsioonide all. Kas teie foorumile minekut saab tõlgendada toetusena selle korraldajale?
Kindlasti ei saa.