Läbirääkimiste käigus on Eesti järk-järgult loobunud taotlustest saavutada Eesti-Vene piir lähtuvalt 1920. aasta Tartu rahulepingu piiridest ning Tartu rahulepingu tähtsuse rõhutamisest ettevalmistatud dokumentides.

Piirilepingu allakirjutamine annab Eestile juriidilise selguse meie riigipiiri, sealhulgas ka Euroopa Liidu välispiiri osas, see annaks senisest enam kindlust meie piirivalvele. Oluline on Eesti-Vene merepiiri selge määratlemine, mis jäi fikseerimata ka 1920-1930.aastatel, teatas Keskerakond Delfile saadetud avalduses.

Arutlused lepingu sõlmimise kuupäeva üle on siiani olnud enam propagandistliku kui sisulise tähendusega, leiab Keskerakond. Piirilepingu sõlmimise järel võib arutluse alla tulla Eesti-Vene suhete uus raamdeklaratsioon.

Keskerakond peab vajalikuks Eesti kodanike Setomaale jäänud varade, sotsiaalküsimuste jm vaidlusaluste teemade fikseerimist kas Eesti-Vene suhete järgnevas raamdeklaratsioonis, Eesti Vabariigi Riigikogu avalduses või mõnes järgnevas kaalukas dokumendis.

Praeguseks on Eesti ja Venemaa vahel ettevalmistatud piirileping koos juurdekuuluvate maa- ja merepiiri lepingutega, maakaart, maismaapiiri kirjeldus ja merekaardid. Piirilepingu ettevalmistamise käigus on kokku lepitud üksikute maatükkide enam-vähem võrdväärses vahetusega. Piirilepingu ettevalmistamisel toimus arvestatav koostöö Kagu-Eesti kohalike omavalitsustega.

Eesti-Vene piirilepingu allakirjutamine ei lahenda paljusid Kagu-Eesti regiooni elanike probleeme. Nende lahendamiseks on vajalik Eesti kodanikele tasuta pikaajalised viisad vastastikku sugulaste või kalmistute külastamiseks, kohalike nn viisakoordinaatorite töö riiklik finantseerimine jm eraldiseisvad lepingud, mis hõlbustaks kohapealsete elanike murede leevendamist, leiab Keskerakond. Eesti Vabariigi ja Venemaa vahel kehtib alates 1991. aastast kontrolljoon, mis funktsioneerib ja mis aastate jooksul on praeguseks mõlemalt poolt välja ehitatud riigipiiriks.