Riigikogu ja valitsus palgatõusu külmutama ei kipu, annetamine jääb igaühe südametunnistuse asjaks
Keskerakonna fraktsiooni juhatus on teinud riigikogu liikmetele ettepaneku 1. aprillist rakenduv palgatõus riigile annetada, kuid vähemasti esialgu ei ole teised riigikogulased sellest midagi kuulnud.
„Ei ole garanteeritud, et kõik riigikogu liikmed on sellega nõus,” nentis keskerakondlasest riigikogulane Enn Eesmaa. „Meie hulgas on üsna rikkaid inimesi, kuid on ka neid, kes elavad sellest palgast, mida riigikogulane saab. Tõsi, see on tunduvalt suurem kui Eesti keskmine.”
Mida tähendab annetamine riigile, ei osanud Eesmaa täpsustada, sest sellest ei ole veel juttu olnud. „Detailid pole läbi arutatud, tegu on esialgse üleskutsega,” sõnas ta. Küll aga ütles Eesmaa, et annetuste tegemine on riigikogulastele, sh talle endale sagedane tegevus, mis ajalehe veergudele ei jõua. „Mina saan paar-kolm kirja kuus, milles palutakse toetust, näiteks noored küsivad raha õppimaasumiseks,” sõnas ta.
Seaduslikult ei ole palgatõusust võimalik loobuda, ütles EKRE-lasest riigikogu liige Helle-Moonika Helme. „Loobuda saab ainult igaüks ise – näiteks annetada isikliku palgatõusu osa.” Helme sõnul puudub nii riigikogul kui ka valitsusel seaduslik võti ettenähtud palgatõusu tagasikeeramiseks. „Kui keegi tunneb, et tema südametunnistus vaevab selle koha pealt vaevab, siis ta saab annetada,” rääkis Helme. „Ega muid võimalusi ei ole.”
Helme ütles, et temal ei ole seda palgatõusu vaja. „Kohe, kui see palgatõusu uudis tuli, mõtlesin kohe, et appikene, see on nii ebaõiglane,” rääkis ta. Kui oleks olemas fond, mis suunab raha koroonaviiruse testimise võimekuse parandamisse, kannaks ta oma kohemaid sinna raha üle.
Ise Helme siiski seda teemat riigikogus tõstatada ei plaani. „Kui ma sellega välja tulen, võib see paista poliitilise punktivõtuna, mida see mingil juhul ei tohiks olla,” rääkis ta. „Juba mõtlesin, et hõikaks välja, aga siis sain aru, et see poleks ilus. Nüüd ootame, kes on see poliitiline jõud, kes poliitilist punkti võtma kiirustab.” Keskerakonna ettepanekust ei paistnud Helme veel kuulnud olevat.
Opositsioon on leige
Reformierakonnas ei ole see palgatõusu ja sellest loobumise küsimuse all olnud. „Kui keegi sellise ettepaneku teeb, siis mina selle vastu ei ole. Ise ma seda ettepanekut tegema ei tõtta,” ütles riigikogu asesimees Siim Kallas. „Eks see ole sümboolne küsimus. Majanduslikult ei muuda see eriti midagi. Samas on tegu sammuga, mis näitab ühiskonnale, et kõik pingutavad. Ja eelmise kriisi ajal ju kärbiti.”
Kallase hinnangul pole selles küsimuses siiski rapsida mõtet. „Natuke oleks sellises sammus populismi, aga teinekord on seda ka vaja,” tähendas ta.
„Sotsiaaldemokraadid on loomulikult seisukohal, et olukorras, kus meid suure tõenäosusega ootab majanduslangus, peavad kõrgema riigiteenistajad olema solidaarsed,” ütles Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juht Indrek Saar. „Sellekohast algatust me teinud ei ole, aga kui niisugune tuleb, siis me toetame.” Saar lisas, et sel teemal ei ole veel mingit põhjalikku arutelu olnud.
Valitsus arutas, aga ei külmuta palgatõusu
Kultuuriminister Tõnis Lukase sõnul on valitsuses kõneks olnud kõigi kõrgemate riigiametnike palkade külmutamine. „Kuna see aga puudutab ka kohtunikke ja prokuröre, siis ei ole sellekohast otsust kergel käel langetatud. Igaüks teeb oma otsused ise, individuaalselt.”
Lukas meenutas, et on ise kahel korral palgatõusust loobunud: kord on ta selle annetanud mittetulundusühingule Saagu Valgus, teisel korral ettevõtmisele Noored Kooli. Seekord pole ta otsust veel teinud, aga ilmselt annetab ta oma palgatõusu kas viirusega võitlemisse või mõnele kultuuriasutusele, millest suur osa on sattunud väga suurtesse raskustesse.
Rahvastikuminister Riina Solmani sõnul arutas valitsus eile küsimust, mil moel peatselt jõustuva palgatõusuga toimetada. Solman täheldas oma sõnul heal meelel hoiakut, et raskel ajal tuleb rahvaga solidaarne olla. Kui riigikogulaste palk tõuseb, siis kavatseb Solmangi oma palgatõusu annetada. "Annetamise kôrval on ka vabatahtlik tôô üheks panustamise vôimaluseks keerulisel ajal," lisas ta.
Et lahenduseks on annetamine, sellele on viidanud president Kersti Kaljulaid. „Selles kriisis on iga inimese panus oluline,” kirjutas ta kolmapäeval sotsiaalmeediakontol. „Olukorras, kus riik ja kõik inimesed pingutavad, et kriisist üheskoos võimalikult valutult jagu saada, soovin järgnevatel kuudel selle palgatõusu osa annetada neile algatustele, mis otseselt tegelevad kriisi mõju maandamisega. Esimeseks selliseks on SA Kadunud, mis Saaremaa vallajuhtide palvel tegeleb saare vabatahtlike ressursside kaardistamisega, et kriisi süvenedes oleks teada, kes kui palju saab appi tulla, kes saab oma autot või suvilat laenata või muul moel õla alla panna.”
Alates 1. aprillist suureneb indekseerimise tulemusena kõrgemate riigiteenistujate – presidendi, ministrite ja riigikogu liikmete – ametipalk. Palgamäära indeksi arvutab välja rahandusministeerium. Rahandusminister Martin Helme on juba välja öelnud, et tema ei vajalikuks avaliku sektori palkade kärpimise teed minna, sest tema hinnangul süvendaks see majanduslangust.
